Karba tõdes, Ärilehele saadetud vastulauses, et Läti piirikaubandusest toodi Eestisse eelmisel aastal üle 54 miljoni purgi õlut, tänavu ennustatakse mahtude kasvamist pea kahekordseks.

Lisaks plekkpurkidele jõuab lõunanaabrite juurest siia ka ilma kehtiva pandimärgita klaas- ja plasttaara. Kaheldamatult on aina kasvav piirikaubandus muutunud tema sõnul suureks ohuks Eesti keskkonnale.

„Olenemata sellest, milline ettevõte on Lätis müügil olevad joogid tootnud, on need varustatud Läti turule mõeldud triipkoodidega. Tulenevalt Eesti seadustest ei ole võimalik selliste pakendite eest Eestis tagatisraha maksta – Eesti Pandipakendile makstakse pandiraha vaid Eestis turustatud pakendite pealt, et see hiljem Eesti tarbijale tagastada, mistõttu ei ole võimalik Läti analoogsete toodete eest panti välja maksta. Ehk lihtsustatult öeldes on Lätis müüdavad pakendid mõeldud Lätis tarbimiseks ega ole seepärast varustatud Eestis kehtivate pandimärkidega. Sel põhjusel ei ole võimalik ka neid pakendeid Eestis vastu võtta,“ märkis ta.

Küll aga soovitab Eesti Pandipakend nagu Keskkonnaministeeriumgi viia ilma pandimärgita pakendid tasuta avalikesse pakendikonteineritesse.

„Eesti Pandipakendi tegutsemise aluseks on Eestis kehtivad seadused, sh pakendiseadus ja pakendiaktsiisi seadus. Neist esimene sätestab, et tagatisraha lisatakse ainult nendele pakenditele, mida müüakse Eestis ehk kui näiteks siin toodetud jooke müüakse Lätis, siis olenemata samast sisust ja pakendite välisest sarnasusest ei ole võimalik neid meie tagatisrahaga pandisüsteemi tagastada,“ ütles Karba.

„Vastutustundliku organisatsioonina otsime koostöös kauplustega piirikaubanduse tõttu tekkinud keskkonnaprobleemile lahendust ja loodame juba peatselt hakata tasuta vastu võtma ka ilma Eestis kehtiva pandimärgita plast-, klaas- ja metallpakendeid,“ kinnitas ta.