Üleeuroopaline seadusemuudatus rakendab karmimaid nõudmisi isiku tuvastamisel ja maksete kinnitamisel. Uute reeglite kohaselt ei peeta paroolikaarti enam piisavalt turvaliseks lahenduseks. Direktiiv piirab paroolikaardiga sisse logides tehtavaid tehinguid, mis muudab paroolikaardi sisuliselt kasutuks.

Alates 2019. aasta veebruarist paroolikaarte enam kasutada ei saa, kuid mõningaid muudatusi on oodata juba varem.

  • Alates 16. juulist ei saa enam paroolikaardiga siseneda mobiilipanka.
  • Alates 13. septembrist langeb paroolikaardi autentimise alusel internetipangas tehtavate maksete päevane limiit 100 euroni.
  • Alates 8. novembrist kuni järgmise aasta 1.veebruarini saab paroolikaardiga teha internetipangas makseid 50 euro piires päevas.

Swedbanki kommunikatsioonispetsialisti Liidia Kaljundi sõnul kasutab paroolikaarte jätkuvalt päris suur hulk inimesi, hinnanguliselt 190 000 ringis. "Regionaalselt suuri erinevusi ei ole, paroolikaardi kasutajad jagunevad üle Eesti enam- vähem võrdselt. Kõige enam on paroolikaardi kasutajaid vanusegrupis 56-65 eluaastat (22%). Samas on ka nooremate inimeste osakaal päris kõrge – kuni 45-aastaseid paroolikaardi kasutajaid on 37 %," ütles ta.

Swedbank tuletab meelde, et paroolikaardil on mitmeid häid alternatiive. "Kui inimene kasutab nii interneti- kui ka mobiilipanka, soovitame võtta kasutusele Smart-ID või mobiil-ID. Viimasel ajal on aina populaarsemaks muutumas Smart-ID, mis sobib ennekõike just nutitelefoni kasutajale. Smart-ID on tasuta teenus ning selle saab nii iseseisvalt nutiseadmesse alla laadida kui ka vormistada pangaesinduses. Mobiil-ID on tasuline teenus (ca 1 euro kuus), mis sobib ka nuputelefoni kasutajatele. Mobiil-ID vormistamiseks tuleb pöörduda oma mobiilioperaatori poole. Kui nutiseadet ei ole ja klient kasutab peamiselt internetipanka, soovitame valida ID-kaardi või PIN-kalkulaatori," ütles Kaljundi.

Selleks, et üleminek oleks võimalikult sujuv soovitab Swedbank kliendidele aegsasti valida endale sobiv alternatiiv.