Rahandusministeeriumi kommentaar: 2011. aastal oli Eesti rahandus juba heas seisus ning valitsussektori võlg on tänaseks veel langenud
Eile vahendas Ärileht Lars Christenseni analüüsi, mille kohaselt on Eesti 2011. aastast olnud eurotsooni suurim laristaja. Rahandusministeerium väidab, et arvesse tuleks võtta ka varasemat rahanduse seisu ning valitsussektori võla arengut.
Endine Danske Banki peaökonomist Lars Christensen väitis, et vaadates majandusandmeid 2011. aastast 2018. aastani, ei saa sugugi Eestit "fiskaalselt konservatiivseks" riigiks nimetada. Rahandusministeeriumi kommentaaris juhitakse tähelepanu Eesti rahanduses aastatel 2008-2010 tehtud vajalikele kohandustele ning toonitatakse ka teistest riikidest väiksemat valitsussektori võlakoormust.
„2011. aastal oli valitsussektori eelarve struktuurses tasakaalus või ülejäägis ainult Eestis, Luksemburgis ja Rootsis. Kuna Eesti riigi rahandus oli toona heas seisus ja vajalikud kohandused olid tehtud aastatel 2008–2010 juba tehtud, puudus Eestil kriisist väljumisel vajadus eelarve struktuurset positsiooni suures mahus parandada nagu suuremal osal Euroopa riikidel. Samuti võiks silmas pidada, et ka Euroopa Komisjon näitab oma viimases prognoosis, et Eesti valitsussektori võlg on praegu madalam kui see oli 2012. aastal: toona moodustas valitsussektori võlg 9,7 protsenti SKPst ja nüüd 8,8 protsenti SKPst. Kui Eesti valitsussektori võlakoormus on vähenenud, siis mitmetel riikidel on see kasvanud. Näiteks Kreeka valitsussektori võlg oli 2012. aastal 159 protsenti SKPst ja on tänavuseks kasvanud 178 protsendile SKPst. Sama ajavahemikuga on Hispaania valitsussektori võlg kasvanud 85 protsendilt SKPst praeguseks 97 protsendile, Prantsusmaal 90 protsendilt SKPst 97 protsendile ning Itaalial 123 protsendilt SKPst 130 protsendile," selgitab rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.
