Aivar Sõerd: kui riigi rahandus on korras, siis miks riik kasutab sadu miljoneid eurosid haigekassa ja töötukassa raha eelarvemiinuse katmiseks?

Jutt sellest, et Eesti on Euroopa Liidu kõige konservatiivsema eelarvepoliitikaga riik, on samasugune müüt nagu müüt sellest, et igal jaanipäeval kallab vihma niikuinii.

Danske Banki endine makroanalüütik Lars Christensen tuli välja analüüsiga, mille järgi on alates 2011. aastast kõige lõdvema eelarvepoliitikaga riik olnud Eesti.

Rahandusministeerium tegi sellele hinnangule omapoolse vastulause, paraku nii nagu varemgi on juhtunud, on see ühekülgne ja tegelikku olukorda valikuliselt ilustav.

Vastulauses seisab, et eelarve positsiooni polnud vaja parandada ja õigustusena on toodud argument valitsussektori võlakoormuse vähenemisest.

Ministeeriumi ühekülgsus on siin selles, et tähelepanuta jätnud Eesti valitsussektori reservide arengud. Reservide arengud on alati osa makroanalüüsidest ja Eesti puhul ka need andmed toetavad Christenseni järeldusi.

Eesti riigil on kaks põhilist reservi: stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv. Enne viimast majanduskriisi Eesti riik kogus reserve ja mõlemad kokku olid 2007. aastaks kasvanud 1,4 miljardi euroni. Siinkohal olgu öeldud, et riigieelarve maht oli 2007. aastal poole väiksem kui praegu.

Kriisi ajal kasutasime reserve, sealhulgas ka stabiliseerimisreservist läks käiku pool. Tänaseks on see uuesti tagasi jõudmas 2007. aasta tasemele ja seal on hoiul 420 miljonit eurot.

Likviidsusreservi toodi 2011. aastal üle töötukassa ja haigekassa reservid ja koos nendega kasvas 2012. aastal likviidsusresrvi maht 1,1 miljardi euroni. Varem olid need valitsussektorist eraldi sotsiaalkindlustusfondide all. Koos stabiliseerimisreserviga oli 2012. aastal reservides 1,4 miljardit eurot (lisatud joonisel on näha reservide kasv 2012. aastal sotsiaalkindlustusfondide ületoomise tulemusena).

Selle asemel, et headel aegadel reserve koguda, on Eesti vastupidiselt hoopis reserve kulutanud.

Selle asemel, et headel aegadel reserve koguda, on Eesti vastupidiselt hoopis reserve kulutanud. 1,4 miljardi euro suurustest reservidest oli 2012. aasta seisuga eelmise aasta lõpuks alles 743 miljonit eurot likviidsusreservis ja koos stabiliseerimisreserviga kokku 1,2 miljardit eurot. Seega vaatamata sellele, et reservidesse toodi 2012. aastal üle ligi 800 miljoni euro mahus sotsiaalkindlustusfondide raha, on reserve järel vähem kui 2007. aastal.
Likviidsusreservi maht väheneb ka tänavu ja järgmisel aastal, kahanedes 2019. aasta lõpuks 660 miljonile eurole.

Riik kasutab sotsiaalkindlustusreservide raha eelarvemiinuse katmiseks
Tähelepanuväärne on sealjuures, et likviidsusreservis on raha järel vähem kui on sinna “hoiule võetud” sotsiaalkindlustusreservide raha. Tänavu maikuu seisuga olid Töötukassa ja Haigekassa hoiustanud riigikassasse kokku 989 miljonit eurot. Aasta keskel võib likviidsusreservi maht kõikuda ja reeglina suvekuudel maht veidi kasvab, aga aasta lõpuks on ametliku prognoosi järgi likviidsusreservis ikkagi alles vaid 720 miljonit eurot. Seega sadu miljoneid eurosid sotsiaalkindlustusreservide raha kasutab riik eelarvemiinuse katmiseks. See kõik toimub ajal kui me oleme majandustsükli tipus.

Seega kokkuvõtlikult ka reservide kulutamine headel aegadel eelarvemiinuse katteks kinnitab Christenseni hinnangut Eesti riigi ülejõu elamisest.