„Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli elektri turuhind Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta. Finantsturul kaubeldakse järgmise aasta esimeseks kvartaliks hinnaga ca 55 eurot megavatt-tunni eest, samas võivad hinnatipud olla mitu korda kõrgemad,“ sõnas Sutter.

Sutteri sõnul on hinnahüpe tingitud oluliste tootmissisendite (CO2, süsi, gaas) kallinemisest. Samuti elektritootmise struktuursetest probleemidest Põhjala regioonis, näiteks vee vähesusest hüdrojaamade reservuaarides.

Loe pikemalt Äripäevast.

Eesti Energia ise hinda ei kontrolli

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ning nõukogu esimees Väino Kaldoja saatsid aprillsi rahandus- ja majandusministeeriumile, riigikogule ning Eleringilekirja, otsimaks lahendusi tipuvõimsuste hankimise või reservvõimsuste tagamise probleemidele. Lahenduseta jäädes võib see nende sõnul kaasa tuua talvised järsud elektrihinna tõusud. Tuleb märkida, et Eesti Energia ise hinda ei tõsta, vaid see kujuneb börsihinna, taastuvenergia tasude jm koosmõjus.

Peale lähiaastatel aset leidvat Narva elektrijaamade vanemate plokkide sulgemist umbes 620 MW mahus, kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused ning reservide kaasamise vajaduse korral peab Eesti lootma naaberriikide abile.

Reservide olukorda siinses piirkonnas pingestab täiendavalt lähema aasta jooksul töösse rakendatav Olkiluoto tuumajaama 3. reaktor, mille avariireserviks rakendatakse tõenäoliselt nii Soomes, kui ka naaberriikides oluline osa praegustest tipukoormuse reservidest. Arvestades sobivate võimsuste defitsiiti, on Soome süsteemihaldur Fingrid avaldanud valmisolekut kasutada selleks ka Eestis kasutada olevaid võimsusi.

Olukord võib veelgi enam tõsineda, kui käesoleva aasta alguses kiirelt kasvanud CO2 hind jätkab kasvu ka edaspidi. See võib tuua kaasa olukorra, kus praeguse plaani kohaselt 2030. aastal suletavad plokid tuleb majanduslikel põhjustel sulgeda märksa varem. Hinnad elektriturul ei toeta praegu uute suuremahuliste elektrijaamade rajamist. Seetõttu võib kirjeldatud stsenaariumi realiseerudes Eesti sõltuvus naabersüsteemidest kasvada ja elektri hinnad võivad tõusta eelkõige talveperioodidel võrreldes käesoleva aastaga märkimisväärselt kõrgemaks.

Eesti Energia tegigi seetõttu aprillis Eleringile ettepaneku kavandada koostöös valitsusega vastavalt energiamajanduse arengukavas sätestatule asjakohaseid meetmeid, näiteks uute tipuvõimsuste hankimist või reservvõimsuste tagamist rahvusvaheliste vähempakkumiste korraldamise kaudu. Need meetmed tagaksid energiaettevõtte hinnangul selle, et Eestis oleks ka 2020. aastal ja pärast seda piisavalt energiatootmisüksusi nii tavaolukorras, kui ka külmade ilmadega kaasnevate tipukoormuste katmiseks. Neid samme astumata on tõenäoline, et Eesti elektrituru piirkonnas kujunevad talviste tippude ajal hinnad tulevikus väga kõrgeks.