Tööandjad: valitsus teeb gaasile aktsiisisoodustuse, aga 2000 ettevõttest võidab vaid 11
Valitsuse juuni alguses vastu võetud seadus vähendab aktsiisimäära energiaintensiivsete ettevõtete poolt tarbitud maagaasile, et tõsta kõrge energiamahukusega ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti Tööandjate Keskliidu sõnul on valitsuse suund õige, ent sellisel kujul ei täida seadus oma eesmärki.
2016. aastal otsustas valitsus tõsta maagaasiaktsiisi aastatel 2018-2020 igal aastal 25% võrra. Kuna hinnatõus tabab kõige tugevamalt energiaintensiivseid suurtarbijaid, kehtestati juunis vastu võetud seadusega sellistele ettevõtetele võimalus tarbida soodusaktsiisimääraga maksustatavat maagaasi.
Aktsiisisoodustuse eesmärk on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ning soosida nii uusi investeeringuid kui ka Eestis aastaid tegutsenud tööstusettevõtjate laienemisplaane. Vähendatud aktsiisimäärale kvalifitseeruvad eriti energiaintensiivsed ettevõtted, kellel täidetud ka kõikvõimalikud standardid.
Tervikuna selline meede majanduse konkurentsivõimet ei toeta
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare kirjas rahandusminister Toomas Tõnistele, kiidetakse küll üldist suunda, mida aktsiisisoodustusega võetud on, ent kritiseeritakse nii intensiivsuse kriteeriumit kui ka põhjendamata halduskoormust ülejäänud nõuete täitmiseks. "Hetkel tarbib maagaasi lisaks kodumajapidamistele veel ca 2000 ettevõtet, kes statistikaameti andmetel tarbivad ligi 90% Eestis tarbitavast maagaasi kogusest," kirjutab tööandjate keskliit.
Ometi kvalifitseeruks 13-protsendilise energiaintensiivsuse kriteeriumi põhjal väiksemale aktsiisimäärale hetkel vaid 11 Eesti ettevõtet. Tööandjate keskliidu hinnangul peaks intensiivsuskriteeriumit vähendama sedavõrd, et vähemalt 200 ettevõtet soodustusest kasu saaks. Arvestades, et Eestis on juba maagaasi aktsiisimäär Läti, Leedu ja Poolaga võrreldes 3-8 korda kõrgem ning ka tööjõud kallim ja tööjõu pakkumine väiksem, ei suuda sellisel kujul see erisus majanduse konkurentsivõimet tervikuna toetada. Lisaks rõhutab tööandjate keskliit, et nende olemasolevad tööandjad on aktsiisipoliitika tõttu juba konkurentsivõimes kaotanud ning et eurodirektiivid lubavad kriteeriumi madalamale seada ja seda võimalust on juba kasutanud ka kõik meie lähinaabrid.
Rahandusministeerium rõhutab oma kommentaaris, et eelarve pole kummist:„Mõistame tööandjate keskliidu seisukohti ja nende aluseid, need leiavad kindlasti kasutust edaspidises arutelus.
Gaasiintensiivsete ettevõtjate aktsiismäära vähendamiseks on riigi eelarvestrateegias ette nähtud 1,2 miljonit eurot aastas. Eelnõus esitatud meede on töötatud välja koostöös sihtgruppidega, pidades silmas gaasi suurtarbijate soove ja riigieelarve võimalusi. Maksumäära vähendamisega loobub riik teatavast osast maksutulust ja sellist soodustust on mõistlik adresseerida võimalikult täpselt."
Liialt keerulised nõuded võivad positiivse efekti nullida
Teise punktina kirjutatab keskliit, et iseenesest võib küll ülejäänud kriteeriumitega soodustusmeetmele kvalifitseerumiseks nõustuda. On vaja tagada nii andmete korrektsust kui ka seda, et ettevõte on omalt poolt energiatõhususeks kõik teinud. Ometi ollakse kriitilised kaasneva ebamõistlikult kõrge halduskoormuse suhtes ning lisatakse, et kui erimäärale kvalifitseerumine muuta ettevõttele võimalikult keeruliseks või kulukaks, kaotab kogu meede mõtte.
Rahandusministeerium ei välista tulevikus paindlikumaid lahendusi: "Kui meede on jõustunud, analüüsime koos sihtrühmaga meetme toimimist ning eelarveliste võimaluste tekkimisel ei ole välistatud, et on võimalik ka 13 protsendi lävendi vähendamine. ISO 50001 nõue on riigile oluline, kuna aktsiisisoodustuse saamiseks peab olema tagatud ka energia tõhus kasutamine - valitsus ei saa toetada energia ebatõhusat kasutamist.
Üldjuhul tähendab paraku iga soodustus või muu erand vähemalt esialgu nii haldus- kui ka töökoormuse kasvu."
Lisaks maagaasile, vähendas valitsus suurtarbijate jaoks aktsiisimäära ka elektri pealt, mis on teatud ettevõtetes tekitanud juba meelepaha. Ka tööandjad mainivad kirjas, et mitmetel suurtel Eesti tööstusettevõtetel ei õnnestu ka seal vallas energiaintensiivsena kvalifitseeruda.
