Rahandusministeerium firmaautode maksustamise kriitika vastuseks: maksustamine on uue korraga muutunud lihtsamaks ning maksutulu laekub rohkem

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla kinnitas Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööle vastuseks, et sellest aastast rakendunud firmaautode erasõituks kasutamise maksustamise uus kord on oma eesmärgid täitnud, riik saab rohkem maksutulu ning ei ole vajadust süsteemi muutma hakata.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös jõuab autor Lea Tõnnison järeldusele, et firmaautode erasõitude maksustamine ei täida eesmärki ja on põhiseadusega vastuolus. Sellest kirjutas Ärileht sel nädalal pikemalt siin.

Marek Uusküla kinnitas, et sõiduautode kasutamine ettevõtluses on uue korra rakendamise järel varasemaga võrreldes korrastunud ja muutunud lihtsamaks ning arusaadavamaks. „Maksustamise mõttes varem pildilt kadunud sõiduautod on ilmunud pildile ning kokkuvõttes saab riik rohkem maksutulu,“ tõdes ta. Uusküla ütles, et pool aastat kahtlemata liiga lühike aeg selleks, et teha lõplikke järeldusi. „Selle aasta algul rakendatud süsteemi ei ole vajadust hakata praegu muutma,“ kinnitas ta

Uusküla sõnul kaalus rahandusministeerium mitmeid erinevaid võimalusi, mida võtta erisoodustuse hinna määramisel aluseks. Seejuures seati eesmärgiks, et süsteem peab säilima lihtsana ning seos saadava hüve ja erisoodustuse hinna vahel peab suurenema. Samuti pidi iseenesest mõistetavalt vähenema halduskoormus.
„Praegu võime öelda, et seatud eesmärgid on muudatusega täidetud. Uus süsteem on lihtne ja ilmselt varasemaga võrreldes lihtsam. Seos saadava hüve ja erisoodustuse hinna vahel on enne muudatust kehtinud olukorraga võrreldes kindlasti suurenenud. See omakorda on muutnud töötasu ja erisoodustuse maksustamist ühetaolisemaks. Seejuures ei ole töötasu ja erisoodustuse maksustamine muutunud täiesti ühetaoliseks – see ei olnud muudatuse eesmärk ja sellise eesmärgi saavutamine ei oleks põhimõtteliselt võimalik,“ lausus ta.

Uusküla sõnul mõjutab seaduskuulekus oluliselt sõiduautode maksustamisel tehtavaid valikuid, mistõttu tööandja antava hüve rahalise suuruse määramisel on sõiduauto väärtus paljude teiste valikutega võrreldes vähem eelistatud. See puudutab tema sõnul eriti kasutatud sõiduautosid.

Sõidupäevikud olid manipuleeritavad

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna lisas praeguse auto võimsuse maksustamise selgituseks, et kilovatte maksustatakse süsteemi lihtsustamise eesmärgil. "Varem kehtinud autode erisoodustuse kord ei rahuldanud ei riiki ega autoomanikke, kuna oli suure halduskoormusega ning manipuleeritav," rääkis ta.

Rahandusministeerium otsis tema sõnul koos ettevõtjatega kompromisslahendust õiglase, kuid suure halduskuluga ja lihtsa, kuid ebatäpse lahenduse vahel. "Auto rahaline väärtus, omamise ja kasutamisega kaasnevad kulud ning läbitud kilomeetrid ehk sõidupäeviku pidamine on kergemini manipuleeritavad kui näitajad auto registreerimistunnistusel, mistõttu otsustati viimaste kasuks," selgitas ta.

Kaarna sõnul kaaluti kahe näitaja vahel- auto võimsus ja CO2 emissioonid. Valik langes Kaarna sõnu esimese kasuks, kuna see on ülitugevas korrelatsioonis auto hinnaga, samuti on paljudel autodel CO2 näitaja puudu. Keerukuse argument jäi peale ka mitme näitaja kombinatsiooni kasutamise vastu. "Tõsi on see, et võimsuse ja auto hinna vahel pole täielik seos, kuid seos on siiski väga tugev. Samuti kaasneb iga auto omamisega arvestatav püsi- ja jooksevkulu, mis erandlikke juhtumeid oluliselt tasandab," rääkis ta. Vanematele autodele on madalam erisoodustuse määr.

"Tõsi on ka see, et võimsus on väiksemas seoses keskkonnahoidlikkuse eesmärkidega kui CO2 emissioonid, kuid seos on siiski olemas. Võimsam auto üldiselt saastab keskkonda rohkem, korrelatsioon võimsuse ja CO2 vahel on keskmiselt tugev,“ lausus ta.