Terminit eluaegne õli kasutavad paljud autotootjad. Seda lihtsal põhjusel, et madalad hoolduskulud on saanud järjest olulisemaks argumendiks uute autode müümisel ning käigukasti hooldus tõstaks hoolduskulude suurust tunduvalt. Seetõttu on mõistlik käigukasti hoolduskulu kõrvale jätta. Ühest küljest autotootjad ei ajagi häma – eluaegne õli on küll olemas, aga see kehtib keskmiselt vaid aja, mil auto on esimese kasutaja käes.

Kui käigukasti õli eluiga lõpeb, lõpeb kohe ka käigukasti elu. Mitte ükski autotootja ei ole öelnud, mida eluaegne täpselt tähendab, kelle või mille eluiga üldse silmas peetakse ning kui pikk see on.

Sõltuvalt käigukasti tüübist võivad nõrgematel CVT ja DSG käigukastide hädad alata juba enne 60 000 km läbimist. Tugevamad planetaarkäigukastid suudavad tavaliselt 150 000 – 250 000 km probleemideta sõita, kuid on ka erandeid, kus tüüpvead ilmnevad juba enne 100 000 km läbimist (Volvo, Opel, Saab 5- ja 6-käigulised; VW Touareg 6-käiguline jne).

Õli eluaegsus sõltub paljudest teguritest

Tegelikult sõltub õli ja käigukasti käekäik sellest, kus ja kuidas sõita ning loomulikult ka sellest, kui õnnestunud käigukastiga tegemist on. Tavaliselt kehtib reegel, et mida varasem versioon, seda rohkem lapsehaigusi tal on. Ei ole harvad ka poole lühemad elud, kui sõit käib peamiselt linnas või sõiduk on imporditud nt. Itaaliast või Lõuna-Prantsusmaalt, kus liiklemiseks on mõneti raskemad tingimused kui Eestis: mäed ja mis veelgi olulisem – püsivalt kõrge temperatuur.

Seega lifetime e. eluaeg ei ole nii pikk, kui arvata võiks. Kui tegemist oleks sama kindla asjaga nagu näiteks läbiroostetamise garantii, siis autotootja selle käigukastile ka annaks.

Käigukasti õli kulub ära

Käigukasti õli kulub sõna otseses mõttes ajas ära. Õli puhul on tegemist kõrgtehnoloogilise tootega, mis kaotab aja jooksul kõrgetel temperatuuridel osaliselt oma võimed – selle keemiline koostis muutub ja halveneb. Millised omadused muutuvad kiiremini ja millised aeglasemalt, sõltub nii kasutajast, käigukasti tüübist kui ka keskkonnast.

Üks oluline parameeter, mille muutumist ka tavakasutaja käiguvahetuse hetkel tunneb, kas käiguvahetus on pehme või mitte, on õli hõõrdetegur.

Teine ja tegelikult veelgi olulisem faktor on õli saastumine erinevate abrasiivsete osakestega. Käigukast paraku kulub ja selle käigus satub õlisse terase, alumiiniumi ja pronksi tolmu ning lisaks ka siduriketaste kattematerjali.

Kolmas häda, mis automaatkasti õli mõjutab, on õhuniiskuse sattumine käigukasti. Käigukast ei ole hermeetiline agregaat – käitamisel tema temperatuur tõuseb ja õhk surutakse välja. Iga kord kui auto välja suretate, imeb käigukast jahtumisel umbes pool liitrit niisket õhku endasse, mis halvendab õli omadusi. Eriti oluline on see lühikeste sõitude puhul, kus niiskus ei saa käigukastist välja aurata. Pikaajaliselt on õhuniiskusel oluline mõju käigukasti terasdetailidele.

Kõige suurema käigukasti õli omaduste mõjutaja on aga kõrge temperatuur. Käigukasti töötemperatuur on tavaliselt 80-90 C, kuid rasketes tingimustes või kuumal päeva linnaliikluses võib temperatuur tõusta isegi üle 120 C. Ka rahuliku sõidustiili juures võib temperatuur tõusta nii kõrgele. Käiguvahetuse puhul toimub siduriketaste vahel õli hetkeline temperatuuri tõus ja õli vananeb ka rahuliku sõidustiili puhul.

Seega on eluaegne õli suhteline mõiste ja nii õli kui käigukasti iga sõltub väga mitmetest teguritest.

Automaatkäigukasti tootjad soovitavad õli vahetada järgmiste intervallidega:

• CVT kuni 60 000 km või kuni 8 aastat

• DSG kuni 60 000 km või kuni 8 aastat

• Tavaautomaat (nõrgemad käigukastid – enamasti esiveolised) 60 000 – 80 000 km või kuni 8 aastat.

• Tavaautomaat (tugevamad käigukastid – taga- ja nelikveolised) 80 000 – 100 000km või kuni 8 aastat.