„Suurim tõus mis on olnud ning mis on vedanud majanduskasvu ja konjunktuuri on olnud ehitussektor,“ tõdes konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing, lisades, et teistes sektorites sellist märgatavat tõusu ei ole.

Ehituse kindlustunde indikaator on pikaajalisest keskmisest oluliselt kõrgem. Kui pikaajaline ehk 1992-2018 aasta keskmine indikaatori näit on ehitusel -1,4, siis märtsis oli see 8,8 ning juunis 11,5.

Ehitusettevõtetel on ehituslepinguid portfellis viie kuu peale ette, mis on Josingu kinnitusel parem seis kui eelmisel aastal samal ajal. „Portfelli maht hakkab jõudma buumiaastate tasemele,“ lausus ta.

Suurima probleemina toovad ehitusfirmad välja tööjõupuuduse. Suurima takistusena tõid selle välja 44% küsitletud ettevõtetest, sealhulgas 57% elamute ehitajatest

Kuigi eratarbimine on hea ning inimeste sissetulekud suurenevad on kaubandusettevõtete kindlustunne madalam kui pikaajaline keskmine. Josingu hinnangul on suuremad probleemid kaubandusettevõtetel ilmselt hinnatõus ning kaubandusettevõtete omavaheline väga tugev konkurents. „Kui vaatame olemasolevaid ning üha lisanduvaid uusi kaubanduskeskusi, siis on selge, et keegi võidab ja keegi kaotab,“ lausus Josing. Lisaks liiguvad järjest suuremad summa e-kaubandusse.

Pikaajalisest keskmisest kehvem on ka teeninduse kindlustunne. Teenindussektori koosneb erinevatest valdkondadest ning ka languse põhjused on erinevad. Nii olid teeninduse eelmise aasta suur tõus seotud eesistumisega, mida sellel aastal ei ole ning ka majutuse kindlustunne on seetõttu madala. Transpordisektori sektori kindlustunde vähenemine on aga seotud maksutõusude (aktsiisitõusud) ning Poola logistikasektori probleemidega.