Kange alkoholi maksukahju jõudis poole aastaga uue rekordtähiseni
Eesti suurimaid kange alkoholi ja veini tootjaid ning maaletoojaid ühendava Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu (ATML) andmeil osteti Läti piiripoodidest selle aasta esimese kuue kuuga 1,626 miljonit liitrit kanget alkoholi. Eesti riigile jäi selle arvelt laekumata koguni 20,1 miljonit eurot aktsiisi ja käibemaksu. ATML prognoosib, et aasta lõpuks müüakse Läti piiril 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi ehk 23% rohkem kui mullu.
ATMLi tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul ei ole lõunapiiri alkoholikaubanduse tingitud rahaline kahju olnud kunagi varem nii suur. Kahju ettevõtjatele võimendab hoogsas langustrendis olev alkoholimüük põhjapiiril.
„Rahaliselt rünnatakse majanduskasvu ja riigikassat kolmest suunast: väheneb Eesti müük põhjasuunal, Eesti arvelt kasvab piiriülene müük lõunasuunal ja kannatab kogu müügiga seda ettevõtlusahel jaekaubandusest hotellideni, rääkimata tootjatest,“ ütles Kutberg. „Piirikaubandus lõunapiiril kasvab ja selle kümnetesse miljonitesse ulatuva tulu saab omale Läti riik. Turistidele suunatud müük põhjapiiril kahaneb püsivalt, mis vähendab samuti oluliselt riigi maksutulu. Kahe piiri vahele jäävate Eesti alkoholiettevõtjate ehk peamiselt ATMLi liikmete müügikäive on püsivas languses, mis paneb ettevõtjad suure surve alla. See ei vähenda ainult maksutulu, vaid seab ohtu nii ettevõtete kestlikkuse kui töökohad.“
Kui 2018. aasta esimese poolaastaga müüdi Läti piiril 1,62 miljonit liitrit kanget alkoholi, siis mullu oli see number 1,43 miljonit liitrit ja 2016. aastal vaid 0,27 miljonit liitrit. Aktsiisi- ja käibemaksu poolaasta kahju kasvas 2016. aasta 3 mln eurolt mullu 16,796 miljonini ja tänavu ületas juba 20 miljoni euro piiri.
Eesti ainsa piiritusetootja Estonian Spiriti ning Moe peenviinavabriku juht Sven Ivanov märkis, et Eesti kvaliteetjooke tootvad destilleerijad on sattunud väga raskesse seisu.
„Uute toodete turuletoomine on paljude väiksemate tootjate jaoks äärmiselt raske. Müük väheneb, sellest põhjustatuna väheneb ka tootmine, mis omakorda tõstab ühe pudeli hinda,“ selgitas piirikaubanduse destruktiivset ahelmõju Ivanov. „Kange alkoholi müügimahud kukkusid tänavu esimese poole aastaga kaks korda rohkem kui mullu sama perioodiga. Lõunapiirilt on tagasi võetud kõigest veerand. Seega on kaotus suur.“
Eesti suurimate kange alkoholi maaletoojate hulka kuuluva AS Prike juht Lauri Põldemaa tõi välja, et piirikaubanduse õitsengu tõttu kaotab nii siinne alkoholikultuur kui kanget alkoholi maale toovad ettevõtted.
„Prike esindab rahvusvahelisi premium- ja luksusbrände ning investeerib alkoholikultuuri arendamisesse suuri summasid, et inimesed teeksid targemaid otsuseid ja valiksid kvantiteedi asemel kvaliteedi. Piirikaubanduse vohamine on viinud meid vähemalt aastakümne jagu tagasi, sest ühe-kahe pudeli kvaliteettoote asemel varutakse odavast piiripoest nüüd impulssostudena kastide kaupa madalaima hinnaga tooteid, et saaks maksimaalse hinnavõidu,“ märkis Põldemaa.
