Umbkeelne Maxima teenindaja ei saanud kliendist mõhkugi aru. Teenindaja õigustus: ma pole Eestist pärit, seega ei peagi teie keelt oskama
Maxima kliendi Jaani sõnul on poekett korduvalt olnud meedias sellega, et ei täideta piisavalt keelenõudeid ja kliente teenindavad umbkeelsed teenindajad, kuid antud olukord ei ole muutunud näiteks Ümera Maximas, kus letiteenindajad ei saa aru ka elementaarsetest küsimustest, mida peaks suutma vastata.
"Kuid olukorra leevendamise asemel on mindud vastupidises suunas, letiteenindajaks on võetud tööloaga Eestisse kutsutud idabloki riigi isik, kes ei oska mitte ühtegi sõna eesti keelt! Kas peaks olema aktsepteeritav olukord, kus letiteenindaja ei saa aru lihtsast palvest anda 300 grammi kartulisalatit või kaks grillkana koiba? Antud töötaja ütles ise vene keeles, et ta pole eestlane ega Eestist pärit, seega ei pea ta eesti keelt oskama," räägib Jaan.
"Maxima ise vastas, et nemad annavad vene keelsetele töötajatele raamatud, kus on põhilaused, mida peab oskama, kuid näha seda pole, sest endiselt, seisab Julia Maxima salati-grilli letis ja teenindab ainult vene keeles," on ta pettunud.
Jaan lisab, et seadus näeb ette, et teenindaja peab oskama vähemalt B1 tasemel eesti keelt, kuid ta ei näe isegi antud hetkel nii kõrget nõuet - teenindaja peaks suutma minimaalse sõnavaraga oma tooteid tunda ja küsimuse korral osata vastata, nt kas seal salatis on sibul sees või mitte.
Maxima klienditeenindusest edastati Jaanile järgnev vastus:
"Meie peamine eesmärk on pakkuda kõikidele klientidele mugavaid võimalusi oma igapäevaste ostude tegemisel. Pakume tõesti tööd ka vene keskkonnast pärit inimestele ning paraku on reaalsus see, et paljud neist ei ole saanud eesti keelt praktikas piisaval määral kasutada. Püüame oma töötajaid igati julgustada ja toetada eesti keelt omandama ja ka vähest keeleoskust kasutama," seisab vastuses.
"Antud juhtumi puhul on aga olukord veidi komplitseeritum. Nimelt kasutame käesoleval suvel puhkuste perioodil nn renditöötajate abi, kes on meie kauplustes lühiajaliselt. Täpsustasin asjaolusid ja selgus, et Teie poolt kirjeldatud töötaja viibib Eestis tähtajalise tööloaga ning tõesti eesti keelt ei valda."
Vastuses seisab, et kaupluse direktor vestles töötajatega ning tuletas meelde, et kliendi pöördumistele tuleb alati eesti keeles vastata. "Töötajatele anti lisamaterjalid, mis sisaldavad eestikeelseid väljendeid, mida igapäevaselt klienditeeninduses kasutame. Töötajatele, kes jäävad reaalsetes teenindussituatsioonides hätta vähese keeleoskuse tõttu, oleme loonud eesti keele klubi, kus saab eesti keelt praktiseerida. Kaupluse juhataja julgustas ka Ümera kaupluse töötajaid eesti keele klubiga ühinema."
Maxima klienditeenindusele lisaks kommenteerib olukorda Maxima kaubandusdirektor Marko Põder:
"Tahame oma töötajatele eesti keelt õpetada ja pakume selleks võimalusi (näiteks on meil loodud töötajatele eesti keele klubi, samuti korraldame teeninduskoolitusi, kus harjutame ja õpime teenindusega seonduvat sõnavara ja seda vastavates teenindussituatsioonides)."
"Loomulikult tuleb mõista, et koheseid tulemusi ei saa me oodata. Mõned inimesed oskavad eesti keelt ja mõned ei oska ja arusaadavalt võtab ühel keeleõpe kauem aega kui teisel ja samuti on siin küsimus inimese enda keeleõppe motivatsioonis."
"Kõigest sellest hoolimata ei saa ju inimesi tõrjuda ühiselu tasandilt välja ainult seepärast, et nende keeleoskus on halb. Lisaks tasub vaadata keeleküsimust ka teisest nurgast – oleme riigile heaks partneriks. Need head inimesed, kes on meie läbi tööhõivesse suunatud ja kellele me maksame palka, võimaldame teenida elatist, ei pea olema töötu abirahal ehk siis me aitame vähendada riigipoolset ülalpidamise kohustust. "
