Sunddividendi eelnõu niidiotsad viivad Kovalenkode ihuadvokaadini

Ärilehe käsutuses olevate dokumentide metaandmetest ilmneb, et Väikeaktsionäride Liidu (EVAL) asutamislepingut on koostada aidanud advokaadibüroo NOVE. NOVE on advokaat Urmas Volensi büroo, kes samaaegselt juhib ka justiitsministeeriumi ühinguõiguse revisjoni ja esindas veel eelmisel aastal BLRT väikeaktsionär Valeri Kovalenko huve.

EVAL asutati mullu 9. mail. Asutamislepingu metaandmetest on näha, et dokumendi lõi 6. aprillil Margus Moor ja seda on 9. mail ehk asutamise päeva hommikul modifitseerinud keegi NOVE. Lepingu lisa autor on jällegi NOVE advokaat Kaija Riismaa.

Iseenesest pole advokaadibüroo kasutamine dokumentide koostamiseks loomulikult keelatud. Probleem on aga selles, et Urmas Volens juhib samaaegselt ka justiitsministeeriumi äriõiguse revisjoni. 5. veebruaril osales Volens just selles rollis Riigikogu õiguskomisjoni istungil, kus väikeaktsionäride teemat arutati. Seal andis ta teada, et revisjoniks moodustatud 8-liikmeline töögrupp peab esitama oma raporti sügiseks, misjärel läheb eelnõu ettevalmistamiseks.

Toetas EVALit

Istungi protokollist võib lugeda, et Volens asus kohe EVALit toetama. "Analüüsi põhjal on ilmnenud, et mõned instrumendid, mida võrdlusriikides kasutatakse, Eestis puuduvad, sest mõned huvigrupid pole väikeaktsionäride kaitseregulatsioonide kehtestamist toetanud (nt Kaubandus Tööstuskoda). Volensi sõnul näitab ka kohtupraktika, et Väikeaktsionäride Liidu poolt esile tõstetud mure pole väikese grupi probleem, kuna enamus ühinguõiguse kohtuvaidlusi seonduvad sellega, et suuraktsionär kuritarvitab oma õigusi."

Edasi märkis ta, et asi sõltub poliitikutest. "Juristid on veendunud, et meil puudub rida regulatsioone, mis tuleks seadustada. Poliitiline küsimus on muidugi selles, kui kiiresti seda teha ning kas aastate jooksul esitatud vastuargumentidest taganetakse."

Veidi hiljem märkis Volens, et olles aastaid olnud tegev õigusloome juristina ning juhtides kõne all olevat töögruppi, ei soovitaks ta seadust ilma analüüsita muuta. Kuna aga töögrupil on erinevate riikide võrdlust puudutav osa valmis, siis juhul, kui ministeerium lubab, võib töögrupp anda kõne all oleva info komisjonile enne, kui kogu revisjon valmib. Sellisel juhul saaks õiguskomisjon väikeaktsionäride õigustesse puutuvat arutades neid materjale ka varem kasutada.

2. aprillil seda ka tehti. "Esitasime õiguskomisjonile väljavõtte töögrupi raportist, circa 100-leheküljeline dokument. Võtsime sealt ettepanekud küll välja, aga esitasime õigusvõrdleva analüüsi. Millalgi kevade jooksul sai seda arutatud, osa poliitikuid küll nahutas meid, et dokument on liiga pikk," ütles nüüd Volens. Nii jõudis analüüs ka Liisa Oviirini, kes mõni aeg hiljem tuli välja enda "kokku kirjutatud" seaduseelnõuga.

Volens: olen end aruteludest taandanud

Ajakirjaniku küsimust seotusest EVALiga kuuldes hingas Volens esmalt pikalt välja. "Advokaadibüroona üldiselt ei tohi kliendisuhteid kommenteerida...aga...EVAL peaks selleks nõusoleku andma," sõnas ta siis.

Ta tunnistas, et teab EVALi eestvedajat Margus Moori hästi. "Minu endine tudeng, olen temaga koos paar artiklit kirjutanud. Iseenesest tubli poiss," naeris ta.

Volens tunnistas ka, et on varasemalt BLRT väikeaktsionäri Kovalenkot esindanud. Küll aga leidis ta, et kogu teemat ühe ettevõtte erahuviks pidada ei saa - seda seepärast, et sarnaseid ettepanekuid on juba ammu enne BLRT dividenditüli puhkemist esitatud. Näiteks aasta 2003 paiku, kui Volens asus tööle justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhatajana.

"Kui töötasin justiitsministeeriumis, saatsime eelnõuna välja suurema paketi äriseadustiku muudatusi. Seal oli suur osa neid samu ettepanekuid, mida riigikogu liige Oviir nüüd on esitanud. Samas sõnastuses. Mul oleks raske öelda, et toetan või ei toeta, kui ise vastava valdkonna juhina olen öelnud, 15 aastat tagasi, et oleks mõistlikud," viitas ta.

Lobistada ei tohi

Ministeeriumiga olevat Volensil aga kokkulepe, et sel teemal taandab ta end töögrupi aruteludest ning ei esinda ka muul ajal kellegi huve. "Olen lubanud, et õiguspoliitilistes küsimustes ühte ega teist poolt ei lobista kuskil, see oleks tõesti rolliga ühildamatu," märkis ta.

Samas on enda taandamisel teatud piirid. "Kui pean töögrupi juhina minema neid ettepanekuid kaitsma, ei saa ma jätta nendest teemadest rääkimata, eks mingil määral pean figureerima," tunnistas Volens, et on "õhukesel jääl". Seda põhjustab tema väitel aga ka lihtsalt see, et vastava teema eksperte on Eestis vähe.

Volensi sõnul on ka töögrupp ise mehitatud tasakaalustatult. Näiteks on seal tema sõnul BLRT vaidluses teist poolt esindanud Ellex Raidla advokaat Martin Käerdi. Konkreetselt väikeaktsionäride teemaga tegeleb grupist aga Riigikohtu nõunik Margit Vutt. "Keda ilmselt keegi ei saa süüdistada kallutatuses," märkis Volens.

Volensi meelest on praegu suur surve näidata kogu teemat ühe ettevõtte algatusena, et kogu asja diskrediteerida. "Need eelnõud on liikunud avalikult aastaid, selleks ei pea olema õigusteaduse doktor või mingi eriline geenius, et seda sätet kokku kirjutada. Vaatasin Oviiri eelnõud ka, täpselt sama sõnastus, mille me 2003 välja saatsime," märkis ta.

Avalikult pigem opositsioonis

Omaette huvitav nüanss on see, et EVAL on varasemalt viidanud, et ühinguõiguse revisjon võtab liiga kaua aega ja tegutseda tuleb kiiremini. Näiteks mullu juunis õiguskomisjonile saadetud läkituses kirjutas EVALi juhatuse liige Maarja Tosso: "Liidule teadaolevalt on Justiitsministeeriumi poolt kokku kutsutud ekspertide töögrupp, mis tegeleb ühinguõiguse revisjoniga, mille tulemused peaksid praeguste tegevuskavade kohaselt valmima alles aastaks 2020. Leiame, et väikeinvestori kaitse parandamisega ei saa nii kaua oodata ning prioriteetselt ja sõltumatult käimasolevast revisjonist tuleks seadusandlikul tasemel tegeleda väikeinvestorite kaitset puudutavate regulatsioonidega algatades selleks eraldi äriseadustiku muutmise eelnõu."

Novembris korraldas aga EVAL väikeaktsionäride teemal konverentsi. Margus Moor kurtis siis, et justiitsministeerium konverentsile tulla ei tahtnud. "Neil on revisjon pooleli ja nad ei taha midagi enne öelda, kui selle tulemused on selgunud," sõnas ta.