Tavaliselt määrime me teadlaste sõnul päevituskreemi selliselt, et selle reaalne kaitse vastab vähem kui poolele oodatust. Tavalistel juhtudel kaitseb peale kantud päikesekreem ainult 40% pakendil lubatud ulatusest.

Uuringus selgus, et piisava kaitse ohtliku UV-kiirguse eest tagab päevituskreem, mis on kantud peale vahemikus 1,3-2,0 milligrammi ühe ruutsentimeetri kohta. Samas suurem osa inimesi kannab oma kehale aga ainult 0,75 milligrammi paksuse kihi.

„Arvestades, et suurem osa inimesi ei kasuta päevituskreemi selliselt nagu seda on tootja juures testitud, on kindlam kasutada päevituskreemi oluliselt suurema SPF tasemega, kui me arvame vajaliku olevat," rääkis uuringu juht ja Londoni King's College eksperimentaalse fotobioloogia professor Antony Young.

Nina Goad Briti Dermatoloogide Liidust kinnitas samuti, et uuring tõestab vähemalt 30 päikesekaitsefaktoriga päikesekreemi kasutamise vajalikkust.

„Teoorias peaks piisama päikesekreemist, mille SPF on 15, kuid päriselu situatsioonides vajame me kõrgema tasemega kaitset," rääkis Goad.

Niisis soovitavad teadlased kasutada kõrgema SPF tasemega päevituskreemi, et kompenseerida kreemi liiga õhukeselt peale määrimist.

Nimelt eeldab tootja, et päevituskreem kantakse kehale 2 milligrammi paksuselt ruutsentimeerti kohta. Young tõi näite SPF20 kreemi kohta, kui see on kantud peale paksusega 0,75 milligrammi ruutsentimeerti kohta, siis võib kaitse olla tegelikult umbes SPF4 taseme juures.

Lisaks päikesekreemi määrimisele tuleks Goadi sõnul jälgida piirkondi, millele me kipume kreemi mitte määrima. Ta lisas, et kindlasti ei saa päikselise ilmaga jääda lootma ainult päikesekreemile ja pöörata tähelepanu ka enda katmisele riietusega ning varjus viibimisele.