Eesti Energia puhaskasum kasvas

Energiakontsern teenis 2018. aasta teise kvartaliga 15 miljonit eurot puhaskasumit, mida on aastataguse ajaga võrreldes 12% rohkem. Eesti Energia käive kasvas aastavõrdluses 5% ja ulatus 186 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum EBITDA langes 17% 53 miljoni euroni.

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et möödunud kvartalit iseloomustasid kasvanud hinnad energiaturgudel. „Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonna keskmiseks elektri turuhinnaks kujunes 2018. aasta teises kvartalis 42,1 eurot megavatt-tunni kohta, mis on 37% kõrgem kui 2017. aasta samal perioodil.

Juunis küündis keskmine elektri turuhind isegi 47,8 euroni megavatt-tunni kohta. Teise kvartali keskmine elektri hind oli praktiliselt sama, mis oli meie piirkonnas käesoleva aasta talvel, kui elektritarbimine on suurem ja hinnad üldjuhul aasta kõige kõrgemad. Viimati oli kvartali keskmine elektri turuhind Eestis kõrgem 2013. aastal ehk vahetult elektrituru täieliku avanemise järgselt,“ rääkis Avila.

Ta lisas, et märgatava elektri turuhinna kallinemise on põhjustanud madal hüdroreservuaaride tase Skandinaavias, aastataguse ajaga võrreldes kolmekordistunud CO2 kvoodi hind ning ka kivisöe ja gaasi hinnatõus.

„Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kolmandiku võrra kasvanud ka kütteõli turuhind, mis tähendab meile suuremat tulu põlevkiviõli müügist. Samal ajal on kasvanud ka põlevkivi kasutamise eest tasutav ressursitasu määr, kuna kütteõli turuhinna kasvades tuleb ka ressursi ehk põlevkivi eest riigile rohkem maksta. Kolmandaks kvartaliks on põlevkivi ressursitasu määr kerkinud 1,58 euroni tonni kohta. Teisisõnu on ressursitasu tagasi täpselt samal tasemel, mis see oli enne 2016. aasta valitsuse otsust, millega riik otsustas põlevkivi ressursitasud kütteõli maailmaturu hinnaga siduda,“ selgitas Avila tegevuskeskkonda.

Suuremahulisemate plaaniliste hoolduste tõttu langes 2018. aasta teises kvartalis aastavõrdluses nii elektri kui ka põlevkiviõli toodang. Elektrit tootis Eesti Energia 2 teravatt-tundi ehk 17% vähem kui eelmine aasta samal ajal. Sellele vaatamata on Eesti endiselt üks väheseid elektrit eksportivaid riike regioonis. „Teeme kõik suuremad hooldused enda elektrijaamades suve jooksul ära, et olla valmis täiskoormusel tootma sügisel ja talvel, kui elektri tarbimine on kõige suurem,“ rääkis Avila.

Põlevkiviõli toodang langes 15% ja ulatus 90 000 tonnini. Valdav osa põlevkiviõlist eksporditakse Eestist välja.

Viimase aja suurematest investeeringutest lõppes Eesti elektrijaama 8. ploki ümberehitus, mille tulemusena on võimalik toota rohkem elektrit õlitootmise kõrvalsaadusest põlevkivigaasist. „Selle ümberehituse tulemusena väärindame põlevkivi senisest efektiivsemalt, väheneb ka elektritootmise keskkonnamõju ja suureneb tootmise paindlikkus, mis on muutlike hindadega elektriturul äärmiselt vajalik,“ lausus Avila.

Auvere elektrijaamas oli juunikuus vastuvõtueelne planeeritud hoolduspaus ning elektrijaam käivitati uuesti juulis. „8. juuli öösel toimus ka edukas lühiskatse koostöös Eleringiga ning nüüdseks on läbitud kõik katsetused, mis on elektrijaama ehitajalt vastuvõtmiseks vajalikud. Loodetavasti saame elektrijaama käesoleva kvartali jooksul General Electricult vastu võtta,“ sõnas Andri Avila. 2018. aasta teise kvartali lõpu seisuga on Eesti Energia Auvere elektrijaama investeerinud 581 mln eurot.

Käesoleva aasta aprilli, mai ja juuniga ehitas Eesti Energia kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte Elektrilevi 417 kilomeetrit uut ja ilmastikukindlat elektriliini ning rajas 72 uut alajaama. Kokku investeeriti elektri jaotusvõrku kvartaliga 18 miljonit eurot. Mahukate investeeringute tulemusena on praeguseks 65% Elektrilevi võrgust ilmastikukindel.

Maikuu lõpus allkirjastati leping, mille kohaselt omandab Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green 100% Nelja Energia aktsiatest. Valdav osa aktsiaid omandatakse Norra kohalikele omavalitsustele kuuluvalt ettevõttelt Vardar Eurus ning ülejäänud aktsiad Eesti päritolu investoritelt. Tehingu jõustumiseks on veel vajalik konkurentsiametite heakskiit.

Nimetatud tehing aitab Eesti Energial liikuda strateegilise eesmärgi suunas toota 2022. aastaks 40% elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Uuendatud strateegilise tegevuskava kinnitas juunis Eesti Energia nõukogu.

Andri Avila sõnul tehakse finantsturul praegu käesoleva aasta lõppu ja uue aasta algusesse elektri ostu-müügi tehinguid hinnatasemel 55 eurot megavatt-tunni kohta. „Nii kõrgeid kvartali keskmisi elektri turuhindasid pole meil veel olnud. Samas on tegemist sellise hinnaga, mida turg hetkel arvab saabuvat. Tegelikkus võib kujuneda ka teistsuguseks, kui näiteks Skandinaavias tuleb vihmane sügis ja seejärel pehme talv. Sellisel juhul me tõenäoliselt selliseid hindasid realiseerumas ei näe,“ ütles Avila.