Simson lükkab Ruhnu laevaliikluse mahtude üle otsustamise maanteeametile

Kirjas ruhnlasele Kaarel Laukile viitab majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson, et kuigi saart teenindav katamaraanparvlaev Runö on taaskord töökorras, võib kaaluda ka mahtude suurendamist. See olevat aga juba maanteeameti ampluaa.

Enne jaanipäeva katkenud ühendus katamaraanparvlaevaga Runö mandri ja Ruhnu saare vahel on praeguseks taastatud. Laeva purunenud peamasin asendati uue peamasinaga ning Runö saab taas Ruhnu elanikke ja saare külalisi teenindada.

Kuna stabiilne ja tõrgeteta ühendus nii mandri kui ka Saaremaaga on väikesaare elanikele eluliselt tähtis, otsib MKM koos ühistransporti korraldava Maanteeameti ja riigile kuuluvaid parvlaevu haldava Veeteede Ametiga lahendusi, kuidas edaspidi vältida olukorda, kus saare ühendus mandriga halveneb oluliselt.

Olete teinud ettepaneku suurendada 2019. aasta suvehooaja alguses liiniveo mahtu. Riigi ja vedaja AS Kihnu Veeteed vahel sõlmitud Ruhnu liinil sõitjateveo avaliku teenindamise otselepingus on ette nähtud Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinidel indikatiivne aastane veomaht ja reiside arv.

Väikesaartega parvlaevaühenduse nagu ühistranspordi korraldamisel üldiselt tuleb lähtuda ühistranspordiseadusest, mis näeb ette ühistranspordi kavandamise ja korraldamise lähtealused. Veomahtude suurendamine on võimalik juhul, kui sõidunõudlus on kasvanud.

2017. aasta statistika kohaselt tehti Ruhnuga ühenduse pidamiseks Saaremaalt ja mandrilt kokku 283 reisi ja üle veeti 8 362 reisijat. Runö ühele reisile mahub maksimaalselt 60 inimest. Riigi toetus laevaühenduse tagamiseks oli 2017. aastal ca 415 000 eurot.

Maanteeamet, kes korraldab Ruhnu saarega parvlaevaühendust, analüüsib enne järgmise aasta algust, kas käesoleval aastal sõidunõudlus on kasvanud ja kas järgmise aasta veomahtusid on vaja muuta.