Võrumaal protestitakse kanalakompleksi rajamise vastu
Lõuna-Eesti Talumuna OÜ plaanib Võrumaal asuva Väimela külje alla rajada Eesti suurima kanalakompleksi. Piirkonna elanikud muretsevad võimaliku ammoniaagihaisu ja terviseriskide pärast ning nende hinnangul ei ole suurfarmi mõju keskkonnale piisavalt uuritud, kirjutab ERR.
"Inimesi on väga halvasti informeeritud. Mina näiteks ei ole kaasatud isik, kuigi minu kinnistu asub 440 meetrit loodava suurfarmi piirist," sõnas Väimela aleviku elanik ja planeeringuvastaste kohalike algatusrühma liige Tiiu Ritari.
Kohalike sõnul on planeeringu viimases avalikule arutelule suunatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes jäetud arvestamata keskkonnaameti ettepanek, mis hindas ammoniaagihaisu levikuala suuremaks, kui planeerimise algfaasis prognoositi.
Ritari sõnul on KSH aruande koostaja AS Kobras arvestanud ammoniaagihaisu tuulega edasikandumist vaid suunaga kirdesse, kus elab vähe inimesi ning mis on valdavalt metsaga kaetud.
"Kui KSH ala arvestada ringikujulisena [nagu Keskkonnaamet seda teha soovitas], siis selgub, et kanala haisu levipiir läheb üle kogu Väimela - haisuala sisse jäävad mõis ja mõisapark, kortermajade piirkond, staadion, lasteaed, samuti Lapi tee ja Pärna tee ääres asuvad majapidamised," kirjutab planeeringuvastane algatusrühm Facebooki grupis "Märgatud Väimelas".
"Meie tellisime keskkonnaagentuurist Väimela tuulte kohta tuulteroosi ja sellest ametlikust keskkonnaagentuuri tuulteroosist selgub, et need valitsevad tuuled ei ole üldse mitte kirdesuunalised," ütles Ritari.
Tema sõnul ei ole hais inimeste ainus kartus - täiesti käsitlemata on aruandes ka terviseriskid seoses võimalike haigustega, mis võivad lindudelt inimestele üle kanduda.
"Kui seal külainimeste juures käidi, siis räägiti 60 000 kanast, keskkonnaametile mainiti 290 000 kana, nüüd on siis [KSH aruandes] juttu 360 000 linnust ja Väimela veeinimestelt on küsitud üldse, kas nad suudaksid käidelda 540 000 linnu heitvett," selgitas Ritari.
