200 000 ühekordset plasttopsi päevas. Topsiring üritab seda arvu vähendada

MTÜ Topsiring topsid on iga aastaga üha menukamad, aga eestlased kasutavad siiski päevas tuhandeid ühekordseid plasttopse

Aivo Kanguse asutatud MTÜ Topsiring korduskasutatavatest topsidest, pokaalidest ja kruusidest on Eesti festivalide külastajad juba mitmel suvel head ja paremat lürpinud. Topsiringi idee on asendada festivalidel kasutatavad ühekordsed topsid vastupidavate pestavate joogitopsidega selliselt, et jooki ostes tasud ka pandiraha, mille saad topsi kogumispunkti viies tagasi.

Kangus selgitab, et Topsiring on puhtalt mõtteviisiprojekt, sest Eesti seadused ei kohusta topse käitlema. „See on selline vaba tahte algatus,” selgitab ta. Rahaliselt on projekti toetanud nii MTÜ Eesti Pakendiringlus, mida Kangus ise varem juhtis, kui ka Heateo Sihtasutus ja Kodanikuühiskonna Sihtasutus.

Topsiringi asutaja räägib, et festivalidel käies nägi ta, kuidas ühekordsed topsid võisid moodustada üle poole festivali jäätmetest. Peale selle tundis ta muret nii looduses kui ka prügikastides vedelevate ühekordsete kohvitopside pärast.

Papptops pole loodussõbralik

„Lihtsaim viis nende jäätmetega tegelemiseks on pakkuda alternatiivne korduskasutatav toode, mis tõrjub ühekordse toote välja. Näiteks levinud arvamus, et papptops on kuidagi keskkonnasõbralikum, on ilmselgelt ekslik. Papptopsid on peaaegu alati kiletatud ja neid on väga raske tehniliselt käidelda, sest eraldi neid kuskil ei koguta,” osutab ta probleemile. Kangus ütleb, et Eestis kasutatakse arvatavasti kuni 200 000 ühekordset plasttopsi päevas.