Suuremates kauplustes on kilekottide kasutamine jõudsalt vähenenud. Mida kasutavad ostlejad alternatiivina?
Euroopa riigid on otsustanud kilekottide hulka vähendada ja seadnud eesmärgiks, et me ei kasutaks järgmisel aastal rohkem kui 90 kilekotti inimese kohta. Praegu tarbitakse Eestis keskmiselt paarsada kilekotti iga inimese kohta aastas, kirjutab ERR.
Eesti kaupluseketid leppisid paar aastat tagasi kokku, et õhukesi kilekotte enam kassade juures tasuta ei jagata ja see on kilekottide hulka märgatavalt vähendanud, ütles Rimi avalike suhete spetsialist Katrin Bats.
"Kui rääkida sellest 2016. aastal kaupmeeste liidus vastu võetud otsusest, et kõige õhemaid kilekotte enam kassade juures tasuta ei jagata, siis sellest ajast võib öelda, et me tellime neid paarikümne protsendi võrra vähem," lausus Bats.
Selveri ostudirektori Katrin Riisalu sõnul on vähenenud lisaks tasuta jagatud väikestele kottidele 25 protsenti ka suurte kilekottide kasutamine. Paberkotid on nüüd kilekotist odavamad ja nende kasutamine on kasvanud, ütles Riisalu.
"Paberkoti-müük on oluliselt kasvanud. Eelneval perioodil ei olnud see müük küll väga suur, aga see on peaaegu kahekordistunud. Paljud inimesed kasutavad kaasavõetud kotte," sõnas ta.
Selveris saab puu- ja juurviljade jaoks osta võrkkoti või mõne sendi eest biolaguneva kilekoti, aga see just väga populaarne pole, nentis Katrin Riisalu.
