Investor hoiatab naftafirmasid: te peate oma riskid avaldama

Maailma suurimad naftafirmad hindavad süstemaatiliselt oma varasid üle, tuginedes ülioptimistlikele hinnaprognoosidele ega taha tegelikke riske investoritele avaldada, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Briti varahaldur Sarasin & Partners küsis naftafirmadelt, mille aktsiatesse ta on investeerinud, millised on nende riskid, kui nõudlus toornafta järele vähenema hakkab, sest kuna trend dekarboniseerimise suunas kasvab.

Pariisi kliimakokkulepe, mis näeb ette süsinikuemissioonide ning globaalse soojenemise vähendamise, on toonud usukumise, et järgmise 20 aasta jooksul saavutab naftanõudlus oma tipu ning edaspidi see väheneb, sest üha suurema populaarsuse saavutavad elektriautod ning taastuvad energiakandjad.

Kuid maailma suurimad naftatootjad ei lase ennast sellest häirida ning hindavad oma naftavälju ning nendega seotud varasid pikaajaliste optimistlike hinnaprognooside põhjal.

Sarasin & Partnersi valdkonnajuht Natasha Landell-Mills on aga mures, et naftafirmad ei anna investoritele seotud riskide kohta infot.

Landel-Millsi sõnul soovivad nad paremini aru saada, kuivõrd vastupidavad need ettevõtted dekarboniseemise mõjudele on.

„Energiafirmadele peaks olema normaalne, et nad avaldavad, kui tundlikud nad madalamala nafta hinnale on,“ rääkis ta.

Landell-Mills avastas Royal Dutch Shelli, BP, Totali, Equinori, Eni, Repsoli, Cairn Energy ja Soco Internationali andmeid uurides, et kõik nad on oma aruannetes kasutanud 70-80 dollari tasemel barreli hinna prognoose, mis igal aastal 2% kerkivad.

Samal ajal on suured naftafirmad langetanud uute projektide kasumisse jõudmise piiri ning üldiselt on see allpool 50 dollari taset. See on osaliselt tingitud kartustest, et suurenev konkurents langetab nafta hinda.

Konsultatsioonifirma Wood MacKenzie tänavuse prognoosi kohaselt peaks naftanõudluse kõrghetk olema 2036. aastal.

Shell kinnitas Financial Timesile, et Brenti toornafta hinna liikumine 10 dollari võrra ükskõik kummale poole tähendab nende tootmisüksuse tuludele 3 miljardi dollari mahus muutust ning kogu ettevõttele 6 miljardi dollari suurust muutust.

2017. aastal, mil Brenti barrel maksis keskmiselt 55 dollarit, teenis Shell 16 miljardit dollarit. 2016. aastal, mil Brenti keskmine hind oli 45 dollarit, teenis Shell 7 miljardit dollarit.

Sarasin & Partners kinnitab, et naftafirmades ei ole läbipaistvust selles osas, kuidas pikemaajalised madalamad nafta hinnad mõjutaksid ettevõtete bilanssides oleva vara väärtus. „See on üks peamisi pikaajalisi riske nende ärimudelite elujõulisuse jaoks. Nad peavad sellest aru andma,“ kinnitas Landell-Mills.