Keskus, mis näeb inimeste võimete ja vajaduste taha
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on tegutsenud üle 20 aasta. Tihti arvatakse ekslikult, et tegu on haridusasutusega, ent keskus allub hoopis Sotsiaalministeeriumile. Eelkõige seetõttu, et üks olulisematest tegevussuundadest on rehabilitatsioon.
Keskuse rehabilitatsiooniosakonna juhataja Kadri Joosti sõnul on nende peatähelepanu suunatud erivajadustega inimeste tööhõive ja elukvaliteediga seotud tegevustele.
„Kõige tähtsam on, et meie kliendid leiaksid oma elus rahuldust pakkuva väljundi. Töötame selle nimel, et nad saavutaksid elus võimalikult suure iseseisvuse, olgu siis rehabilitatsiooniteenuste, õppimise või tööhõiveteenuste kaudu,” ütleb ta. Lisades, et nende töö inimeste elukvaliteedi toetamisel põhineb arusaamal, et inimene ise teab kõige paremini, mida ta oma elult ootab ja soovib ning mis paneb tema silmad särama. „Meie toetame teda eesmärkide täitmisel. See on terviklik tegevus, mis on seotud mitmete partneritega – inimese, tema pere, kogukonna ja tööandjaga,” selgitab ta.
Süsteemne lähenemine
Keskusel on kolm peamist tegevussuunda: iseseisvat toimetulekut toetavad tegevused, kutse- ja tööõpe ning tööle saamise toetamine.
Juba Astangule saabudes vesteldakse inimesega ning arutatakse läbi tema eluplaanid, et mõista, millised on vajalikud tugiteenused tema tööeluks ettevalmistamisel.
„Olulist rolli mängivad meie majas rühmajuhendajad, kes on õppijate igapäevased saatjad ja nad on kursis iga oma rühmaliikme käekäiguga nende endi seatud eesmärkide täitmisel. Erinevad spetsialistid aitavad toime tulla vaimsete, füüsiliste või sotsiaalsete erivajadustega. Paljude meie inimeste jaoks on suur väljakutse kohaneda muutustega, luua ja hoida suhteid või olla püsivalt aktiivne. Näiteks psühholoogi teenus, muusikateraapia, tegevusteraapia, füsioteraapia ja eripedagoogi teenus on tugiteenused, mis on paljude jaoks ka eeltingimuseks, et õppida uusi oskusi ja liikuda elus edasi,” räägib Joost.
Veel pakutakse abivajajate paremaks abistamiseks hindamis- ja nõustamisteenust, mille eesmärgiks on kaardistada inimese vajadused ja tugevused ning anda soovitusi, millega kliendi elukvaliteeti parandada. „Näiteks anname nõu teemadel seoses tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenustega, abivahendite ning kodukohandustega ja muude erivajadusega inimestele ettenähtud teenuste ja toetustega. Teenus on kättesaadav kõigile soovijatele ega eelda Astangule õppima asumist,” selgitab Joost.
Koolile lisaks ka amet selgeks
Astangu Keskus pakub vähenenud töövõimega inimestele laia valikut õppimisvõimalusi. Koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega pakume kutseõpet, veel on meil täiskasvanute täiendkoolituste raames tööõppekursused ning kohanemiskursused. „Meil on valikus 12 erinevat kursust, mis toetavad töös õppimist. Õppetöös kasutame väga palju praktilisi tegevusi. Isegi üldained nagu matemaatika, eesti keel või digioskused toetavad tööd valitud erialal,” lisab Joost.
Foto: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Õppetöös pööratakse palju tähelepanu ka iseseisva elu oskuste arendamisele: näiteks iseseisev liiklemine, raha planeerimine, kogukonnateenuste kasutamine, toidu valmistamine jpt.
Iga rühma juures on oma tööhõivespetsialist, kes toetab õppijat praktikakohtade leidmisel ja valmistab teda ette tööeluga kohanemisel. Sama oluline kui töö õppijatega on ka töö ettevõtja või kaastöötajate ettevalmistamisel enne praktikandi saabumist.
Foto: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
„Kõige sagedasem ebaedu põhjus on ettevalmistamata praktika. See omakorda süvendab umbusku erivajadusega töötajate suhtes. Eduka praktika huvides võib olla vajalik isegi tööhõivespetsialisti praktikakohal viibimine esimeste nädalate jooksul, kui praktikant ja kollektiiv vajavad tuge teineteisega kohanemisel. Mitmed Astangu partneritest tööandjad võivad kinnitada, et kohandatud ja toetatud praktika kaudu on tööle tulnud palju püsivaid ja kohusetundlikke töötajaid,” tunnustab Joost partnerite püüdlusi.
„Seoses hiljutise tööhõivereformiga on tööhõive teema ühiskonnas võimendunud ning Astangu Keskuse kompetents sobitub paremini praegusesse Eesti ühiskonda,” kiidab Joost muutusi. „Koostöö, paindlikkus ja individuaalsuse arvestamine on märksõnad, mis ühendavad meid ja meie partnereid. Meie missioon on tähtsustada elukvaliteeti ning kanda ja levitada mõtteviisi erivajadusega inimese võimetekohasest osalemisest ühiskonnas,” lisab ta.
Hea teada: Astangu Keskus on pikaajaline partner erinevatele institutsioonidele ja organisatsioonidele, nagu Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Töötukassa, kelle tegevus on samuti suunatud suurema toetusvajadusega inimestele.