2018. aasta teises kvartalis suurenes Eesti tööjõu-uuringu järgi tööga hõivatute arv aasta varasema ajaga võrreldes 2% ja töötuse määr oli 5,1%. Nii tööturul osalemise kui ka hõive määr püsib ajaloolise tipptaseme ligidal. Tööturu olukorra püsimist töötajatele soodsal kursil toetavad ka mitmed teised andmeallikad. Maksu- ja tolliameti andmed näitavad 2018. aasta esimeses pooles palgatöötajate arvu rohkem kui 2% kasvu, vabade töökohtade arv püsib kõrge ja registreeritud töötute arvu kasvu selgitab töövõimereformi mõju.

Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest, optimism edasise hõive kasvu suhtes näitab raugemise märke. Käesoleva aasta teises kvartalis jätkas suurenemist teeninduses ja tööstuses ettevõtete osakaal, kes peavad tööjõunappust peamiseks tootmise laiendamist takistavaks teguriks. Ehitussektoris selliste ettevõtete osakaal ei kasvanud, kuid püsis eelmise aasta kõrgel tasemel. Ent samal ajal on ettevõtted muutunud edasise hõivekasvu suhtes pessimistlikumaks, ootused on kasvanud ainult tööstussektoris. Ka vabade töökohtade statistika näitas aasta esimeses kvartalis väikest vakantsimäära kahanemist. Väiksem hulk vabu töökohti võib viidata sellele, ettevõtetel on raske oma palgapakkumises kõrgeks kasvanud tasemega sammu pidada.

Kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel töötavate hõivatute osakaal kasvab. Sellesse on andnud tubli panuse tippspetsialistide arvu suurenemine info ja side ning äri- ja halduse vallas. Viimase aasta jooksul on ka töötukassa poolt vahendatavate töökuulutuste seas kiiremini kasvanud kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate tööpakkumiste arv. Euroopa Liidu riikide andmete põhjal saab öelda, et nn valgekraede osakaal hõives on positiivselt seotud riigi elatustasemega.