USA kohtu ajalooline otsus meie ministeeriumi suhtumist glüfosaati ei muuda: tegeleme asjaga kui küsimus ELis tõstatub
California kohtu eelmise nädala ajalooline otsus maaeluministeeriumi suhtumist umbrohutõrjes kasutatavasse glüfosaati ei muuda ning nende kasutamist piirata ei kavatseta.
Eelmise nädala lõpus langetas California kohus ajaloolise otsuse: Saksamaa Bayerile kuuluv keemiatööstuse gigant Monsanto peab maksma 289 miljonit dollarit kahjutasu Dewayne Johnsonile, kellel glüfosaati sisaldavad umbrohutõrjevahendid vähki haigestumise põhjustasid.
California kohus otsustas, et Monstanto teadis, et umbrohutõrjevahendid Roundup ja RangerPro on ohtlikud, kuid ei teavitanud sellest tarbijaid. See on esimene kohtuasi, kus kinnitati glüfosaadi seos vähiga.
Glüfosaati kasutatakse ka Eestis laialdaselt. 2015. aastal kinnitas WHO rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC), et maailmas ja ka Eestis enimkasutatud umbrohutõrjevahendi Roundup toimeaine glüfosaat tekitab inimestel vähki.
Kas California kohtu otsus mõjutab kuidagi ka Eesti suhtumist glüfosaati ning nende kasutamise piiramisse?
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu kinnitas, et praegu teada oleva info põhjal mitte.
„Hetkel teada oleva info põhjal mitte. Tegeleme küsimusega siis, kui toimeaine turule lubamine peaks tõstatuma uuesti fookusesse ELi tasandil vastavas komitees,“ vastas ta.
„Üldiselt tasub tähele panna, et seni teada oleva info põhjal viidatakse uudistes jällegi Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) otsusele, mis on hiljem ümber lükatud. Euroopa Toiduohutusamet hindas oma arvamuse andmisel ka IARCi toodud argumente ja need ei leidnud kinnitust. Kusjuures IARC jõudis oma otsuseni just nimelt USA turul olevate toodete põhjal ja võib-olla on seal seos nende konkreetsete toodete lisaainetes vms (see viimane on hetkel minu spekulatsioon ja seda tuleb veel uurida),“ märkis Suu.
Kohtu otsus kukutas esmaspäeval sel kevadel 63 miljardi dollari eest Monsanto ostnud Bayeri aktsia hinda 10,6% viimase kahe aasta madalaimale, 83,48 euro tasemele.
Euroopa Komisjon uuendas mullu detsembris glüfosaadi kasutamist veel viie aasta võrra, seda vaatamata kirgi kütnud debatile nende ohutuse üle. Kokkuleppele jõuti pärast seitset luhtunud kohtumist. Kaalukeeleks olid otsuse langetamisel oma seisukohta muutnud Saksamaa ning varem hääletamisest loobunud Poola, Bulgaaria ja Rumeenia. Eesti oli kasutusloa pikendamise poolt ka siis, kui räägiti kasutusloa pikendamisest kümne aasta võrra.
USA populaarne investorite kanal CNBC märgib, et Saksamaa ning Prantsusmaa on astunud samme umbrohutõrjevahendi kasutamise lõpetamiseks.
Eesti Maaülikooli vanemteaduri ja emeriitprofessori Anne Luige selgitust glüfosaadi toime kohta saab lugeda Mahe Eesti lehelt.
