Töökeskkonna ohutus sõltub organisatsiooni kultuurist ehk miks Estonian Cell töötajaid kindlustab
Estonian Cell on töötajaid kindlustanud tööõnnetuste vastu juba kümme aastat. Selle otsest mõju majandustulemustele on raske hinnata, kuid kindlasti on see üks põhjus, miks oleme suutnud tööjõu voolavuse hoida keskmiselt 5% lähedal, tõdeb ettevõtte personali- ja ohutusjuht Sander Soomre.
Iga tööandja huvi on, et töö, mis vajab tegemist, oleks hästi tehtud. Töö tulemus sõltub alati töötaja teadmistest, oskustest ja motivatsioonist. Parim tulemus tekib meeskonnas, mis on kokkuhoidev, teineteist usaldav ja motiveeritud. Motivatsiooni tekitamiseks ja hoidmiseks on palju erinevaid komponente, olgu need siis oma panuse olulisuse tunnetamine, õiglane palgasüsteem või uhkus organisatsiooni üle kus töötatakse. Üks olulistest komponentidest motivatsiooni säilitamisel on kindlus tuleviku suhtes - huvitav töö ja stabiilne palk. Siin tuleb ka mängu töökeskkond ja tööohutus. Inimene peab olema kindel, et peale tööpäeva lõppu on tal võimalik tervelt koju jõuda. Seega on töökeskkond ja –ohutus väga olulisel kohal ettevõtte toimimisel ja ka heade majandustulemuste saavutamisel.
Kuna kõiki õnnetusi ei ole kahjuks võimalik ära hoida, siis on siin oluline koht tööõnnetuste vastu kindlustamisel. Kui peaks juhtuma kõige hullem, siis peab töötajal olema kindlus, et tema lähedased saavad oma eluga ka edaspidi hakkama. AS Estonian Cell on töötajaid kindlustanud tööõnnetuste vastu juba kümme aastat. Selle otsest mõju majandustulemustele on raske hinnata, kuid kindlasti on see üks põhjus, miks oleme suutnud tööjõu voolavuse hoida keskmiselt 5% lähedal.
Töökeskkonna ohutegurid, riskianalüüsi põhimõtted ja riskide leevendamine on seaduses hästi reguleeritud ja selge ning nendega tuleb tegeleda igapäevaselt. Kõige elementaarsemaks viisiks riske kontrolli all hoida on üldine heakord. Täpset hetke, mil heakorra mure muutub töökeskkonna ohuks on väga raske määrata, kuid ühel hetkel see kindlasti juhtub. Niidetud muru on ju ilus vaadata, kuid niitmata muru võib ühel hetkel tekitada tuleohtliku olukorra. Heakorda ei pea hoidma üksnes tööõnnetuste vältimiseks, ilus ja korras ümbrus on kõigile hea vaadata, loob positiivsema meeleolu ja töö sujub ladusamalt.
Töökeskkonnaga tuleb pidevalt tegeleda
Töökeskkonnaga tegelemine peab olema pidev. Paljudes ettevõtetes tehakse korralisi ohutusalaseid auditeid ja ülevaatuseid, samuti on olulisel kohal täiendjuhendamine ja väljaõpe. Ka meie ettevõttes toimuvad korralised ohutusringkäigud, kuhu kaasatakse juhtkonna liikmeid, räägitakse inimestega, kogutakse ohutusalaseid muresid jne. Et saada kõrvalseisja vaadet, oleme alustanud ka läheduses olevate ettevõtete ohutusspetsialistide kaasamist ringkäikudele. Korraldame töötajatele ka ohutuspäevi, kus käsitleme nii otseselt ohutusalaseid, kui ka tervisega seonduvaid teemasid.
Kontrollid on olulised, kuid kõige olulisem tööohutuse tagamiseks on siiski ettevõtte kultuur. Ja mitte ainult ohutuskultuur. Meie eesmärk on jõuda seisu, kus iga töötaja käitub ohutusjuhina: hoiab oma töökoha korras, teadvustab ohutegureid ja ennetab ohte ning juhib vajadusel sellele ka kaastöötajate tähelepanu. See omakorda tähendab julgust teistele märkusi teha ja vastaspoole valmidust neid märkusi vastu võtta. See kõik nõuab usaldust, mille tekkimine meeskonna sees on palju laiem teema, kui tööohutuse meetmetega on võimalik katta. Oluline on õhkkond ettevõttes tervikuna, ühisüritused, sisekommunikatsioon, sobiv töökoormus jne.
Ohutuse statistika ja tööõnnetuste hulk väljendab tegelikult palju enamat, kui korrigeerivate meetmete vajadust. See väljendab organisatsiooni liikmete valmidust võtta vastutust enda ja kolleegide suhtes ning annab indikatsiooni meeskonna terviklikkuse kohta. Töökeskkonna ohutumaks muutmisel ei piisa ainult kontrollimisest ja õnnetuste analüüsist, vaid tegeleda tuleb ettevõtte tervikliku kultuuri arendamisega.
