Kütuseaktsiisi tõstmine on Läti piiriäärsetest tanklatest viinud 80% müügimahtudest
Alexela Oili juhatuse liige Alan Vaht selgitas, et kütuseaktsiisitõusu eelse ajaga võrreldeson firma Läti piiri lähedal asuvates tanklates kaotanud kütusemüügimahte kuni 80%. Suurema tähelepanu all on hoitud Valga ja Pärnu maanteel asuvate tanklate käekäiku ning nad on täheldanud, et viidatud trassidel asuvates tanklates on kütusemüügid langenud seda enam, mida lähemal asub tankla piirile. “Üldine kütusemüügimahtude langus puudutab paraku aga kõiki Lõuna-Eesti tanklaid ning eriti just piirile lähemal olevaid tanklaid,” tõdeb ta.
“Kuna suurem müügimahtude langus tuleneb peaasjalikult transpordisektori tankimise kolimisest Lätti ja Leetu, siis oleme liikunud oma klientidega nendele turgudele kaasa ning integreerinud kütusekaardid partnertanklatesse, kus oleme oma senise Eestis kaotatud mahu saanud tagasi,” rääkis Vaht. Arvestades, et aasta alguses tõsteti ka Lätis diislikütuse aktsiisi, on tankimine vahti sõnul liikunud edasi Leetu, kus täna on Baltikumi madalaimad kütusehinnad.
Circle K mootorikütuste tootejuht Ivo Popp lausus, et nende hinnangul on Eesti teede liiklussageduse statistikast lähtuvalt tänavu ca 17% Eesti teedel sõitmiseks tarbitud mootorikütustest ostetud Lätist ja Leedust.
Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste sõnul on suurem langus diislikütuse tankimistes, mis on tingitud rahvusvaheliste vedajate tankimistest Lätis ja Leedus.
„Kui võrdleme Eesti ja Läti piiriäärsete tanklate müüke näeme, et Eesti mahud on umbes 40% kukkunud ja Läti tanklate mahud samas suurusjärgus kasvanud,“ rääkis Sülluste, lisades, et kõrge aktsiisi tõttu on diislikütuse hinnavahe Eestiga ca 12 senti ning transpordisektori ettevõtetele on Lätis tankimine suur kokkuhoid. Diislikütuse hinnavahe Leeduga on tema sõnul lausa 14 senti.
Lätis tangivad ka Eesti ettevõtted ja eraisikud
Kui varem võis kütusefirmade esindajate sõnul lõunanaabrite tanklates näha rohkem rahvusvahelisi vedusid sooritavaid transpordifirmasid, siis nüüd ostavad Lätis mootorikütust ka Eesti firmad ning eraisikud.
„Nüüd tangivad Lätis ka Eestis teenust osutavad ettevõtted ja kõik eratarbijad, kes käivad Lätis odavamaid kaupu soetamas,“ tõdes Popp.
Nii suures mahus toimuval piirikaubandusel on Popi sõnul arvukalt negatiivseid mõjusid. Esmalt kuluvad sõitmisel Eesti teed, kuid kuna 17% selleks tarbitud kütusest ostetakse välismaalt, jääb riigil aastas saamata üle saja miljoni euro aktsiisi- ja käibemaksu, millega Eesti teid hooldada. Kuna mootorikütused on oluliseks sisendkuluartikliks paljudele kaupadele ja teenustele, tõuseb lisaks ka elukallidus. Samuti on konkurentsist väljas Eesti transpordiettevõtted, kellel on väga keeruline konkureerida Läti ja Leedu ettevõtetega, kes ostavad kütust märgatavalt soodsama hinnaga. Ja lõpuks - riigil jääb kogumata siseturu tegeliku tarbimisega võrreldes vajalik mootorikütuste miinimumvaru, et tagada piisav kogus mootorikütust kriisiolukorras, loetles Popp.
„Selleks, et piirikaubandust ja sellega kaasnevaid negatiivsed mõjusid neutraliseerida, oleks pea ainsaks toimivaks meetmeks mootoribensiini ja diislikütuse aktsiisimäärade langetamine Läti ja Leeduga samale tasemele ning nende hoidmine ka edaspidi sarnasel tasemel,“ kinnitas ta.
Aktsiisilaekumisi aitaks Popi sõnul tõsta ka kõigi kütuseliikide aktsiiside ühtlustamine – nii näiteks on LPG aktsiisimaks Eestis käesoleval hetkel oluliselt madalam kui Lätis või Leedus, samas on aga samuti tegemist fossiilse kütusega nagu bensiin ja diislikütus.
