Taasiseseisvunud Eesti | Palju kasvasid hinnad, palgad ja pensionid?
Üldiselt on päris kummaline vaadata tagasi aastat 1992 või 1991, arvestades tollaseid rahanumbreid, olgu see siis palk, pension või hinnad. Kõik tunduvad olematult väikesed.
Sissetulekud
Võtame näiteks keskmise brutopalga, mis 1991. aastal oli 711,10 rubla. Eurodesse ringi panduna teeb see kuupalgaks 4,54 eurot. 1992. aastal toimus järsk palgatõus, mistõttu oli siis juba keskmine palk 16,41 eurot. Statistikaameti andmetel oli tänavu märtsis brutopalk 1295 eurot. 1991. aastaga võrreldes on palgad tõusnud 284 korda, 1992. aastaga võrreldes 78 korda.
1991. aasta pensioni suuruse kohta kahjuks infot leida ei õnnestunud, kuid 1992. aastal oli keskmine pension kaasaaegsesse vääringusse ringi panduna 9,50 eurot. Tänavu I kvartalis oli keskmine pension 387,30 eurot, mis tähendab, et 1992. aastaga võrreldes on pension tõusnud 40 korda.
Nüüd on sissetulekute pool vaadatud, võtame ette väljaminekud. Mis tegid toidukaupade hinnad?
Kohe hakatuseks tuleb ära öelda, et toidukaupade kvaliteet on hoopis teine, mis tähendas tol ajal sealiha ja mis tuleks võrdluseks praegu võtta on küsitav.
Leib, mis maksis 1991. aastal pere-eelarve uuringu kohaselt 97 kopikat kilogramm, maksis Kasuliku augustikuu ostukorvi kohaselt odavaima hinna vormis 83 senti, mis teeb hinnatõusuks 133 korda.
1,56 rubla kilo maksnud saia kõrvale tuleb 1,03 eurone hind ja hinnatõus 102 korda.
Kartul, mis maksis 1,74 rubla, maksis kaasajal 29 senti kilo. Kartul on kallinenud vaid 25 korda.
Võikilo maksis 1991. aastal 16,09 rubla kilo ja tänavu augustis 8,75 eurot, mis teeb hinnatõusuks 84 korda.
Suvisel kiirel sissetegemise hooajal kuum suhkruhind, mis on tänavu väga madal ehk 39 senti kilogramm, maksis 1991. aastal 6,53 rubla. Suhkur on kallinenud kõigest 8 korda.
