Raamatukirjastamise äri jääb aasta-aastalt õhemaks

Raamatute kirjastamisel on kasumlikkuse hoidmine iga aastaga üha keerulisem, sest äri kahaneb iga aastaga umbes viis protsenti. Kõige suuremaid käibeid teevad õpikutekirjastajad, ilukirjanduse väljaandmine muutub kahanevate tiraažide tingimustes üha riskantsemaks äriks, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

2017. aastal andsid Eesti raamatukirjastajad välja 3916 nimetust trükiseid, kogutiraažiga neli miljonit ühikut. Ehkki nimetuste hulk võrreldes 2016. aastaga pisut kasvas (siis anti välja 3793 nimetust teoseid), on kogutiraaž langenud (aasta varem 4,29 miljonit). Sealt veel aasta varem, 2015. aastal andsid kirjastajad välja 3976 nimetust raamatuid kogutiraažiga 4,64 miljonit. See tähendab, et kui mõned müügihitid välja arvata, antakse välja küll endiselt palju raamatuid, ent nende tiraažid kukuvad aasta-aastalt.

Väiksemad tiraažid tähendavad omakorda raamatute jaemüügihinna paratamatut tõusu, seda enam, et ka autoritelt on surve tasude tõusuks.

2017. aastal olid suurima käibega raamatukirjastajad Avita (ärinimega Bit AS) ja Koolibri, mõlema müügitulu ületas kolme miljonit eurot. Nende äri on õpikute kirjastamine.

3,4 miljoni eurose käibe juures (aasta varem 3,73 mln) on samas Biti kahjum aasta-aastalt kuhjunud.