Credit Suisse'ile kuulub Vene oligarhilt Oleg Deripaskalt võetud eralennuk. Pank laenas enne sanktsioone raha Vene oligarhile Viktor Vekselbergile ja täidab USA sanktsioonide näol tekkinud nõudeid.

Šveits on pikka aega olnud Venemaa rikka eliidi üks meelispaiku raha hoidmisel tänu riigis valitsevale pangasaladusele, poliitilisele stabiilsusele ning Zermatti ja St. Moritzi suusakuurortitele.

Mullu läks Venemaalt Šveitsi 6,2 miljardit dollarit Venemaa piiri ületanud raha. Venemaa keskpanga andmetel on seda raha umbes kolm korda rohkem kui Venemaalt läks USAsse.

USA rahandusministeerium kehtestas Venemaa karistamiseks sanktsioonid Krimmi annekteerimise eest, Süüria sõjas tegevuse eest ja Lääne demokraatiatesse sekkumise eest. Sanktsioonidele võib tulla lisa.

Kuigi USA sanktsioonid ei kehti neutraalses Šveitsis, peavad pangad neid täitma. Vastasel korral pole neil asja USA kapitaliturgudele ega ligipääsu USA dollaris arveldustele, kuna USA ei jäta sanktsioonide eiramist karistamata.

Credit Suisse külmutas varad teises kvartalis. Šveitsi pankade puhul on haruldane, et sellist informatsiooni avalikustatakse.

Šveitsi rivaalid UBS ja Julius Baer täidavad samuti rahvusvahelisi sanktsioone, kuid keeldusid teatamast, kas nad on teinud Credit Suisse'ile sarnaseid samme.

Credit Suisse on USA suhtes hellaks tehtud varasema halva kogemuse tõttu. 2009. aastal trahvis USA Šveitsi suurpanka 500 miljoni dollariga Iraani sanktsioonide rikkumise eest.

Ka teised Euroopa pangad on kogenud USA rasket kätt. 2014. aastal maksis Prantsusmaa suurpank BNP Paribas Sudaani, Kuuba ja Iraani vastu kehtestatud sanktsioonide rikkumise eest rekordilised 8,9 miljardit dollarit trahvi.

Šveitsi pangandusjärelevalve FINMA ei nõua Šveitsi pankadelt, et need täidaksid välismaal kehtestatud sanktsioone, küll aga peavad nad minimeerima õigusriske ja reputatsiooniriski.