Argentiina sattus hätta. Rahvusvaluuta kukkus

Kui Ladina-Ameerika suuruselt kolmanda majanduse turumajanduse meelne liider Mauricio Macri sai 2015. aasta detsembris võimaluse valitseda, arvati, et ta on hea valik viimaks Argentina majandust pikaajalisele õitsengule.

Nüüd on Argentina sammu kaugusel majanduskatastroofist. Inflatsioon vohab kontrollimatult, siis tabas riigi põllumajandust põud ning investorite meelestatus jõudis masenduseni.

Macri palus mais IMFilt abi, et peatada peeso langus. Ta lubas 50 miljardi dollarilise abipaketi vastu karmimat eelarvepoliitikat. Nüüd ei piisa enam sellestki. Macri püüdis kolmapäeva öösel teles esinedes kinnitada öeldes, et IMFi abiraha saamist annab kiirendada. Tema esinemine andis soovitusele vastupidise efekti. Investorid kardavad, et Argentina ei pruugi olla võimeline oma võlga teenindama.

Keskpank tõstis baasintressimäära neljapäeva hommikul 45 protsendilt 60 protsendile. Peeso kukkus enam kui 15 protsenti, viidates, et investorid ei usu, et majandus kannatab sellist intressitaset välja.

Mida rohkem peeso kukub, seda raskem on Argentinal teenindada oma välisvaluutas võetud võlga. Läinud aastal lasi Argentina välja 100-aastase USA dollaristes võlakirja. Võlapaberi hind on tänavu kukkunud kolmandiku võrra, ajades aastase võlatootluse üles kolme protsendipunkti võrra 9,96 protsendini.

Neljapäeval valitsuse poolt välja kuulutatud püksirihma koomale tõmbamine võimendab Argentina probleeme kuna vähendatakse kulutusi infrastruktuurile. Lisaks tunnevad valu tarbijad, kes juba "naudivad" elektrihinnatõusu täna subsiidiumite vähenemisele ja 30 protsenti ületavat inflatsiooni, kirjutab Reuters.