Eurogrupi eksjuht: meie nõudmised Kreeka päästmiseks olid liiga karmid

Euroala maad, kelle sekka kuulub ka Eesti, nõudsid kreeklastelt liiga palju neile antud abi eest, ütles eurogrupi endine juht Jeroen Dijsselbloem.

“Me nõudsime reformide osas Kreeka inimestelt liiga palju,” ütles ta Nieuwsuur'ile antud intervjuus, vahendab Reuters. “Isegi hästifunktsioneeriva valitsusega ühiskonnas oleks reformid olnud karmid ellu viia, kuid seda ei saa muidugi Kreeka kohta öelda.”

Kreekal oli 20. august ajalooline päev, kuna päästepakett lõppes. Kreeka on saanud alates 2010. aastast 288 miljardit eurot abilaenu.

Kriisis kukkus Kreeka majandus veerandi võrra, surudes kolmandiku inimestest vaesusesse ja ajas tuhanded inimesed välismaale paremat elu otsima.

“Kreeka pole ilmselgelt edulugu,” ütles ta. “Kriis oli nii sügav, et selle kohta ei saa öelda edu.”

Dijsselbloem juhtis eurogrupi rahandusministreid alates 2013. aastast kuni 2018. aasta alguseni. Sel ajal juhtis ta palju pikki hädaistungeid, kus teemadeks olid Kreeka ja Küprose päästmine ning Hispaania panganadussektori hädad.