Ärileht on varasemalt kajastanud, et musta raha liikumine Danske pangas ei tulnud finantsinspektsioonile üllatusena, nad tuvastasid juba 2014. aastal, et midagi on mäda.

Karilaid soovis statistikat rahapesuvastase teema finantsinspektsiooni nõukogu päevakorras olemise kohta ajavahemikus 2009-2014, samuti infot selle kohta, mida vastavatel nõukogu koosolekutel antud teemas arutati ja otsustati.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler vastas, et ajavahemikul 2009 kuni 2014 toimus 28 Finantsinspektsiooni nõukogu koosolekut. "Meil oleva nõukogu dokumentatsiooni läbitöötamise ajaraamistikku arvestades saab järeldada, et rahapesuvastast teemat arutati nõukogu poolt koosolekutel vähemalt 10 korda," märkis ta ning lisas: "Lähtudes nõukogu õiguspädevusest, kõnealusel ajavahemikul nõukogu eraldi otsuseid rahapesuvastase teemaga seoses vastu ei võtnud, välja arvatud selliste küsimuste raames, mis kuuluvad tema pädevusse (nt strateegia kinnitamise raames). Tava kohaselt on finantsinspektsiooni nõukogu koosoleku päevakorrapunktid sõnastatud üldisena (nt "Finantsinspektsiooni tegevusülevaade X aasta Y kuust kuni Z kuuni“)."

Millest koosolekutel räägiti, ta ei ütle. "Kahjuks ei ole allakirjutanu õigustatud avaldama arutelude sisu, kuna konfidentsiaalsed on need nõukogu dokumendid, mis kajastavad finantsjärelevalve tulemusi (FIS § 54 lg 2)."

Delfi kajastas eile, et Financial Timesi andmetel võid Danske Banki Eesti filiaali kaudu pesta koguni 30 miljardit dollarit. Financial Timesi ajakirjanikel õnnestus näha Danske Banki uurimise raporti eelversiooni, mis tekitab küsimused kes panga juhtkonnast ja millal ning kui palju Danske Banki Eesti filiaali rahapesu juhtumistest teadis. Danske tellis uurimise konsultatsioonifirmalt Promontory Financial.