Üllatav põhjus, miks pole oma nutitelefoni viirusetõrje paigaldamine just kõige mõttekam idee
Inimestele, kes on vähegi elu jooksul mõne arvutiga kokku puutunud, ei tule ilmselt üllatusena teadmine, et arvuti peaks olema viiruste ja muu pahavara eest kaitstud viirusetõrjeprogrammiga. Aina enam veedavad inimesed aga aega hoopis enda telefonides ja muudes nutiseadmetes ning nende kaitsmine võib ununeda vaatamata sellele, et tundlikku infot kasutaja kohta võib neis peituda hoopis rohkem. Seega, kuidas olla kindel, et telefoni kasutaja on pahavara eest kaitstud ning kui mõttekas on viirusetõrje paigaldamine?
„Tänapäeva nutitelefone eristab arvutitest see, et suhteliselt palju kaitsemehhanisme on seadmesse juba tootja poolt sisse ehitatud, seega ei pruugi veel spetsiaalse viirusetõrjeprogrammi paigaldamine vajalik olla. Eriti arvestades, et see võib olla tasuline,“ rääkis Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma. „Selle asemel võiks kasutaja teada, kuidas nutitelefoni turvaliselt kasutada ning millised kaitsesüsteemid sellel juba olemas on.“
Näiteks Android operatsioonisüsteemiga seadmetel on vaikimisi välja lülitatud võimalus laadida alla rakendusi või muidu programme mujalt kui Google’i Play poest, mis on Google’i (Android operatsioonisüsteemi arendaja) ametlik rakenduste pood. Juhul kui kasutaja siiski soovib mõnda rakendust väljastpoolt rakendustepoodi alla laadida, siis saab seda teha, kuid telefon hoiatab, et selline tegevus võib olla riskantne.
„Samuti on mõned telefonid varustatud lisasüsteemidega, mis seda kaitsevad. Näiteks on Samsungi telefonidel ja teistel nutiseadmetel spetsiaalne Samsung Knox turvasüsteem, mis lubab telefonis olevaid andmeid krüpteerida ning mis jaotab telefonis oleva tarkvara piltlikult öeldes osadeks, et rünnaku korral ei oleks ohus korraga kogu seadme sisu,“ selgitas Aasma.
Viirusetõrje asemel teadlikkus
Telefoni tasulise viirusetõrje paigaldamise asemel tasub kasutajal olla teadlik rakendustest, mis tema seadmes on ning sellest, mida rakendustel teha lubatakse. Seda lihtsal põhjusel, et kuigi Google’i Play poest saadavad rakendused ei ole viirused või pahavara, siis võivad need sellele vaatamata omada ligipääsu andmetele, mida kasutaja sooviks privaatsena hoida.
„Lihtne viis selle tagamiseks on olla kursis sellega, millised load (permissions) on erinevatele rakendustele antud. Uue rakenduse paigaldamisel küsib telefon alati, kas kasutaja lubab rakendusel pääseda ligi näiteks seadme mikrofonile. Kui tegu on rakendusega, mis toimimiseks mikrofoni ei vaja, siis võib julgelt selle kasutamise rakenduse jaoks ära keelata,“ ütles Aasma.
Lisaks tasub meeles pidada põhitõdesid, mis aitavad inimesi pahavara ja viiruste eest kaitsta – kahtlastele linkidele klikkimist tuleks vältida, saabuvaid meile tasub alati sisuliselt lugeda isegi juhul, kui see näeb autentne välja ning hiljutiste petukõnede lainete valguses tasub hoolikalt mõelda enne, kui tundmatult numbrilt tulevale kõnele vastata.
