Eesti inimestes on veel sünnipärane leidlikkus säilinud, võiksime olla tugevad otsimises – millised probleemid pole maailmas veel disainilahendusi leidnud.

Disain on eelkõige probleemide lahendaja, kuid meie tootmisjuhid ei ole selle olulisust veel täiel määral avastanud. „Neile tundub, et disain pole tõsine tegevus, millel oleks majanduslik mõõde,“ rääkis Ionel Lehari. „Ikka veel kohtab tootmisjuhte, kes Google abiga ise tooteid välja töötavad.“ Tema sõnul on need disainerid, kes on suutnud oma disainid tootmisesse viia, pidanud olema erakordselt tugevad ja järjekindlad.

Paljuski on disaini mõistmine inimlik probleem. Disaini ongi raske hinnata, sest paljuski kõrvutatakse kõrvutamatut – disainitud insenerlahendused on kõrvuti ehete ja moetoodetega. „Väga inimlik on sel juhul hinnata seda, millest aru saadakse ehk siis hinnatakse samamoodi, nagu kauneid kunste. Disaini kogetakse kõigepealt intuitiivselt ja seejärel ratsionaalselt,“ selgitas ta. Hea disaini hindamine oleks palju kergem, kui eristataks omavahel probleeme lahendavat disaini ja traditsioone jätkavat tarbekunsti.

Eesti disainiauhindade väljaandmisel lähtutakse sellest, et hea disain peaks olema esteetiliselt nauditav, lahendama mõnda probleemi ja muutma meie ümbritseva keskkonna paremaks ja inimlikumaks, tehes seda loodussäästval ja jätkusuutlikul moel.

Ionel Lehari sõnul on väikesed ökolahendused küll toredad, kuid ei muuda maailma vajalikul määral. „Tegeleda tuleks suurte tööstustega, näiteks korjata ookeanist prügi ja teha sellest uusi tooteid,“ rääkis ta. Noored disainerid on tänapäeval avatumad ja ei mõtle ainult Eesti piires, nende sihiks on kogu maailm.

„Hea disain peab olema inspireeriv ja seal peab jääma oma koht ka naljale ja mängule,“ võttis Identity loovjuht kokku.

Eesti disainiauhinnad antakse välja reedel, 14. septembril.