Ollila oli kahepalgeline juht. Maailma silmis oli ta hinnatud tippjuht, kuid ettevõtte sees tõeline nuhtlus, kirjutab Kauppalehti.

Siilasmaa kritiseeris kuidas Ollila juhtis Nokiat. Juhatuse koosolekutel ei arutatud ettevõtte probleeme ega neile lahendusi. Siilasmaa sõnul tahtis Ollila, et kõik aktsepteeriksid tema lahendusi küsimusi esitamata.

Jorma Ollila sai Nokia juhiks aastal 1992. 1999-2006 oli ta Nokia juhatuse esimees. 2006. aastal jättis ta ettevõtte tegevjuhtimise, kuid jäi nõukogu esimeheks aastani 2012.

Ollila lõi Nokias hirmuatmosfääri. Seetõttu ei kuuldud uudiseid ning info probleemidest vaikiti maha. Siilasmaa sõnul oli just hirmuõhkkond üks põhjustest, miks Nokia mobiiltelefoniäri hävis. Veel aastal 2008 oli Nokia maailma suurim mobiiltelefonitootja. Viis aastat hiljem müüs kriisis Nokia mobiiltelefonitootmise äri Microsoftile.

„Kui tegemist on oma ala suurima ettevõttega, kellel on enim raha, suurim uurimis- ja arendusüksus ja kõigele sellele vaatamata kaotati konkurentsis, siis ei saa siin olla mingit muud probleemi kui juhtimisprobleem,“ märkis ta.

Küsimuste esitamine oli keelatud ning probleemi juurte otsimine oli keelatud. Seni pole keegi Ollila kolleegidest julgenud Nokia endist juhti kritiseerida.

Mees käitus väga erinevalt mobiilisõnumeid saates ja neljasilmavestlustel võrreldes juhatuse nõupidamistega.

„Risto, mis sa topid oma nina siia,“ kirjutas ta 2010. aasta suvel sõnumis Siilasmaale. „Sa ei nõustu mitte millegagi.“

Soome ajaleht palus Ollilalt kommentaari Siilasmaa jutule. Ollila arvab, et Siilasmaa argumendid on ülevõimendatud või ebatäpsed. Tema arvates on Siilasmaa ületanud hea maitse piiri.

„Kui Sari Baldauf nimetati Nokia juhtiks 1990ndate algul, siis me arutasime oma käitumist,“ rääkis Ollila. „Vanasti oli Nokias väheke macho-kultuur, millest me tahtsime vabaneda. Seetõttu leidsime, et igaüks peaks oma sõnakasutust jälgima. Minu jaoks oli see lihtne, kuna ma ei kasuta kangeid sõnu. See tuleb haridusest. Ma ei sa aru, miks Siilamsaa selliseid väiteid esitab.“

Ollila sõnul on jutt hirmuõhkonnast jama. Ollila tunnistas, et ta on emotsionaalne.

„Keegi pole Nokias juukseid katkunud ja leidnud, et minuga on võimatu töötada,“ rääkis Ollila. „Minu avatud tekst ja temperament on alati teada olnud ja seda on avalikult kommenteeritud kui Nokia kultuuri.“