Viisemanni sõnu oli august oli väärtpaberiturgudel üsna närviline kuu: Euroopa ettevõtete aktsiad kaotasid oma väärtusest 2,3% ja Eesti ettevõtete aktsiate hinnad langesid 2,8%. Samal ajal kui enamik maailma aktsiaturge jäi miinusesse, aitas tehnoloogiasektor USA aktsiaturu siiski eurodes mõõdetuna väikesesse plussi.

„Juba aastaid tardunud Euroopa võlakirjaturgudel ilmutas risk ennast mõnevõrra Itaalia riigivõlakirjade hinnaliikumises. Itaalia valitsuse kümneaastaste võlakirjade aastatootlus kerkis augusti lõpuks 3,2%-le – viimati pakkusid need suuremat kui 3% tootlust 2014. aasta maikuus,“ kirjutas Viisemann.

2018. aasta lõpuks peaks saama ühele poole Euroopa Keskpanga 2015. aasta kevadel alanud võlakirjade kokkuostu programm. Eks seejärel ole näha, millisele tasemele Euroopa valitsuste võlakirjade intressimäärad püsima jäävad.

„Ma kahtlustan, et suurem liikumine on alles ees ja mitte ainult Itaalia võlakirjade hindades. Kui kokkuostuprogramm osutub ka mõne aja pärast tagasi vaadates edukaks ja saavutatakse stabiilne, ligikaudu 2% elukalliduse kasv, siis oleks raske uskuda, et ka väikseima riskiga euroala riikide võlakirjade tootlus jääb alla 2%,“ tõdes Viisemann.

Augusti lõpus oli Saksa valitsuse kümneaastaste võlakirjade tootlus 0,4%. Intressimäärad on sisuliselt raha hind: kui raha hind muutub, muutuvad ka nende varade hinnad, mida selles valuutas mõõdetakse, selgitas Viisemann. „Keskpankade rahapoliitika on pärast 2008. aasta finantskriisi olnud väärtpaberiturgude jaoks nagu tõusulaine mererannas, mis kergitab kõiki laevu – nii on peaaegu kõikide varade hinnad tõusnud.

Nüüd aga näitavad väga paljud märgid, et peatselt tõusulaine taandub. Seejärel saab näha, millised ettevõtted ja projektid suudavad selle enda kasuks ära kasutada ning millised jäävad kuivale,“ märkis ta.