Tarbija avalduse kohaselt ostis ta tänavu veebruaris kaupleja Anna-Bella salongist pulmakleidi maksumusega 620 eurot. Kohapeal lepiti kokku, et kleidi seljaosa tehakse kitsamaks ja alaääre pikkus parajaks siis, kui vastavad kingad on ostetud. Märtsis tehtigi kleidile parandused ja mõni nädal hiljem sai tarbija kleidi kätte. Kodus pani tarbija kleidi rippuma ja avas tõmbluku, nagu müüja soovitas.

Juunis pulmapäeval kõik sujus, kuni alustati õnnitlemist. Esimene õnnitleja oli tarbija ema, kellega kallistamisel kleit rebenes. Pärast pulmi külastas klient kaupeja salongi ning leppis teenindajaga kokku kohtumise juhatajaga ja andis üle pulmakeidi. Juhataja pakkus välja kleidi muutmist, eemaldades sellelt rebenenud pitsiosa. Tarbija ei nõustunud Kaupleja ettepanekuga, sest pitsiosa eemaldamine muudaks kleidi tavaliseks nn korsettkleidiks, kuid kogu kleidi välimus seisnebki pitsiosa erilisuses.

Tarbija ei nõustunud Kaupleja selgitusega, nagu oleks tema ise põhjustanud kleidi rebenemise (kleit olevat olnud valesti seljas: liiga all ja ees). Tarbija arvates ei olnud kleidi pits piisavalt kvaliteetne, millele vastuseks öeldi, et Tarbija kleidi pits (loortüll) ongi õrn ja habras. Tarbijat ei teavitatud kleidi ostmisel, et see on üksnes kohapeal seismiseks ning liigutada ei tohi.

Kaupleja keeldus rahuldamast tarbija nõuet teha kleidi pitsiosa uue pitsiga korda või maksta raha tagasi (arvestamata katkisest
pulmakleidist põhjustatud kahju). Kuigi varasemas kirjas oli aupleja nõus müüma tarbijale kleidi parandamiseks vajaliku pitsmaterjali, siis kleidi parandamisest keeldumisel viidati just sobiva pitsmaterjali puudumisele.

Tarbija nõudeks on ostuhinna 620 euro tagastamine (lepingust taganemine).

Kaupleja vastuväited

Kaupleja vaidles avaldusele vastu. Tegemist on õrnast materjalist valmistatud pulmakleidiga, mis ei ole mõeldud aktiivseks liikumiseks, mistõttu paluvad nad klientidel alati pulmapäeval olla võimalikult ettevaatlikud, sest pits võib rebeneda. Kaupleja on nõus oma kulul tegema kleidi korseti lahtiseks või tarbija kulul õmblema uue korseti. Kaupleja hinnangul on kleit täitnud oma eesmärgi ning peale pulmi ei ole tarbijal seda enam vaja, mistõttu tahab ta raha tagasi. Kuna kaupleja ei ole juhtunus süüdi, siis ei ole tal ka kohustust kleiti tagasi osta.

Tarbijavaidluste komisjoni otsus: tarbija avaldus rahuldada

Asja materjali kohaselt pöördus Tarbija seoses vaidlusaluse asja puudusega Kaupleja poole 16.06.2018, seega ca kolm kuud pärast kleidi talle üleandmist. Sellest tulenevalt oli vaidluse korral Kaupleja kohustus oma väiteid tõendada. Kui kaupleja oli seisukohal, et tegemist on toote valest kasutamisest tingitud veaga, tuli temal seda tõendada. Kleidi pitsosa rebenemise põhjuste kohta ei ole Kaupleja tõendeid esitanud (näiteks erapooletu spetsialisti arvamus).

Kaupleja, jättes täitmata seadusest tuleneva tõendamiskohustuse, asus süüdistama Tarbijat. Alusetu on kaupleja oletus, et kuna kleit on oma eesmärgi täitnud, siis ei ole tarbijal seda enam vaja, mistõttu nõuabki ta raha tagastamist. Kindlasti ei ole pulmakleidi puhul tegemist ühekordseks kandmiseks mõeldud tootega, pealegi võib tõendite põhjal öelda, et antud juhul ei õnnestunud kleiti ka sel ühel korral eesmärgipäraselt kasutada. Komisjonil ei ole põhjust
kahelda Tarbija selgituses, et kleit rebenes pulmapäeval esimese õnnitleja embamisel.

Tarbija väiteid kinnitavad ka lisatud tõendid (fotod). Tõendite põhjal ei ole võimalik väita, et Tarbija oleks õnnitleja kallistamisel teinud mingi ebaloomuliku liigutuse, mille puhul oleks ta pidanud ette nägema, et kleit võib rebenda.