ÄRILEHT KÜSIB | Kui palju raha hoiab Eesti riik nelja uue parvlaevaga kokku?

Kuivõrd mõne kuu pärast täitub kaks aastat sellest, kui esimene uus parvlaev mandri ja suursaarte vahele käima pandi, uuris Ärileht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kui palju maksumaksja raha riik siis uute laevadega kokku hoiab.

Ärilehe küsimus oli, kui palju raha on riik esimese kahe aastaga TS Laevade all tegutsevate uute parvlaevadega kokku hoidnud, võrreldes olukorraga, kus oleks jätkatud eelmise teenusepakkuja Väinamere Liinidega ehk praamiärimees Vjatšeslav Leedo ning tema äripartneritega.

Ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ütles, et seda on võimalik hinnata kahel viisil.

„Väga kaudselt oleks võimalik võrrelda 2006–2016 kehtinud lepingut tänasega ja 2016. aastal alanud uue perioodi pakkumisi hankele kahe ettevõtte vahel,” sõnas ta. Küll aga oleks see võrdlus keeruline, kuna reiside/reisijate mahud olid teised, laevad olid väiksemad, sisendhinnad (palk, kütus jne) hoopis teised.

Linnamägi ütles, et adekvaatsema pildi saab, kui võrrelda seekordse hanke kahte pakkumist. Küll aga ei saa siin väga palju detailidesse minna, kuna pakkumiste detailid pole avalikud. „Küll aga on detaile arutanud mitmed kohtuastmed ja leidnud, et riigi varasem arvutus on korrektne,” märkis Linnamägi.

Seega, kui täna eeldada, et Väinamere Liinid oleks kahe aasta jooksul täitnud oma lepingulisi kohustusi vastavalt hanke pakkumisele, piletitulu oleks olnud samasugune ning ka täiendavad kulud sarnased, siis liigub riik graafikus, mis annab 10 aasta peale ligikaudu 60 miljonit eurot kokkuhoidu.

Esimesena uutest parvlaevadest jõudis Eestisse Leiger, mis asus reisijaid teenindama pea kaks aastat tagasi, vahetult enne jõule 22. detsembril 2016. Tema järel saabus Eestisse parvlaev Tõll, mis hakkas reisijaid teenindama 2017. aasta jaanuari lõpus. Sama aasta aprillis said liinile ka parvlaev Tiiu ja Piret.