Helsinki-Tallinna vaheline ankurtunnel ja ullike Vesterbacka
Soome Kauppalehti kirjutab Helsingi-Tallinna tunnelist. Et liiga kallis, siis ka järeldusena mitte tasuv, et võimalik kahtlane riiklik Hiina raha, et ullike Peter Vesterbacka ei taju kahe linna vajadusi ja tunneli hinda.
Kõige üldisem vastus antud probleemidele on rajada merepõhjaaluse tunneli asemel hoopis kolm korda odavam veealune betoonist ankurtunnel.
Teemasse süüvides võib väita:
A. Raha on üldisemalt käsitledes usaldus inimeste vahel, antud juhul kahe kogukonna, kahe linna vahel. Kui tekib vajadus tihedamalt suhelda eesmärgina, siis vahendina leitakse ka otstarbekaid lahendusi. Olgu siis näiteks tunnel inimeste ja kaupade liigutamiseks kahe linna vahel.
B. Kui kahe linna ja riigi võimud lähtuvad merepõhjaalusest tunnelist, mille investeering on pea 20 miljardit ja mille ehitamine koos uuringute ja lubadega kätkeb ligikaudu 7 aastat, siis ankurtunneli maksumus on ca 7 miljardit ning ehitamiseks kuluv aeg üksnes kaks aastat.
C. Meie turumajanduslikus, Euroopa Liiduga piirnevas ruumis on vahetevahel vale, negatiivne hoiak mujalt saabuva, hoogsalt juurde trükitava raha suhtes. Olgu siis selle nimetuseks dollar või jüaan.
Praeguste konfutsiuslike hiinlaste tõdemust tsiteerides - oluline, et kass hiiri püüab, olenemata tema värvusest. Siiski võib tunneli rajamine kujuneda edulooks, olla impeeriumite vaheline tulevikku suunatud koostöö.
Kui peame vajalikuks kahaneva elanikkonna juures majanduskasvu ja tingimuste loomist ettevõtluse arendamiseks ning regionaalpoliitikat, tuleb luua sünergiline ja logistiliselt koostoimiv teedevõrk. Selle osisteks on kaherajalised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnu, Narva, Rail Baltic, teised raudteed ja muidugi tunnelite ühendused Muhu ja
mandri ning Helsinki ja Tallinna vahel.
Lisaks siinsele Euroopa ääremaale vajalikud lennuliinid. Selline kooslus koos kiirema ja vabalt käsitletava internetiühendusega aitab ka juhul, kui Eestis paarikümne aasta pärast hakatakse linnaslummidest valguma tagasi maale, puhtama toidu ja
avarama ruumi poole. Siis kui majandusstruktuurid on kardinalselt muutunud.
Euroopa Liidu üheks väärtuseks on tööjõu ja laiemalt inimeste vaba liikumine. Praegu liikleb Helsingi ja Tallinna vahel aastas ligikaudu 9 miljonit reisijat, 2050. aastaks planeeritakse juba üle 14 miljoni reisija.
Tallinna ja Helsingi kaksiklinna arenguks on vägagi otstarbekas tunneli rajamine kahe linna vahele. Kuulsaid mõtlejaid ja ütlejaid tsiteerides - Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega,
mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel alati vahet teha.
