Ressursisääst pöörab kulud tuludeks
Ringmajandus ja kulud tuludeks - just sellist sõnumit kandis Keskkonnaministeeriumi korraldatud konverents, mis toimus septembri lõpus Kultuurikatlas. Üritusel said sõna riigiametnikud, eksperdid meilt ja mujalt ning ka kohalikud ettevõtjad, et sõnastada lahti ringmajanduse mõiste ning demonstreerida juba elluviidud ressursisäästlikke lahendusi. Ainult tasakaalukalt arenedes suudame tagada ühiskonna pikaajalise jätkusuutlikkuse, kirjutab kuni septembri lõpuni KIKi ettevõtete ressursitõhususe programmi juhtinud Siim Umbleja.
Nagu öeldud, siis korraldas konverentsi Keskkonnaministeerium, kes koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) on alates aastast 2000 suunanud keskkonnakasutusest laekuvaid tasusid sihtotstarbeliselt tagasi keskkonda. Võib öelda, et ka see on mingil kujul ringmajandus, milles KIK täidab investeeringuid keskkonda tagasisuunava agentuuri rolli.
Kui agentuuri algusaastatel olid toetussummad piiratud Eesti keskkonnatasude sihtotstarbeliste eraldistega, siis Keskkonnaministeeriumi algatusel on KIK aastast 2016 korraldanud ettevõtete ressursitõhususe programmi elluviimist. Raha selleks tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ning plaan on ligi 110 miljonit eurot suunata Eesti mäe ja töötleva tööstuse ettevõtetele investeeringute kiirendamiseks.
Miks selline programm on ellukutsutud?
On teada, et Eesti ettevõtete ressursitootlikus on suhteliselt madal, kui võrrelda teiste liikmesriikidega. Selleks, et olukorda parandada, on kokku pandud tervikpakett, mis sisaldab nelja alamtegevust: üldise teadlikkuse tõstmine, spetsialistide koolitamine, auditite/ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine.
Tervikpakett on oluline just selleks, et avalike vahendite toel tehtavad investeerimisotsused põhineksid laiapõhjalisel analüüsil, milles on kokku sõlmitud ettevõtjate uudsed ideed ning ressursiaudiitorite metoodiline lähenemine. Loomulikult tagab analüüs ka selle, et toetusel on ergutav mõju ning toetust saavad ainult uuenduslikud ja reaalselt keskkonnakoormust vähendavad ideed.
Tänaseks on tehtud mitmeid seminaride seeriaid ning koolitatud ka hulgaliselt ressursiaudiitoreid, keda ettevõtjad saavad kutsuda oma ressursikasutust analüüsima. Esimese etapina ettevõttes kaardistatakse olemasolev ressursikasutus ning koostatakse innovaatiliste ja ressursitõhusate investeeringute plaan. Teise etapina on parimatele projektidele antud võimalus taotleda projekti elluviimiseks investeeringutoetust. Läbivateks märksõnadeks projektide koostamisel on praagi vähendamine, väljatuleku suurendamine, tootmisjääkide kasutuselevõtmine ning energiasääst.
Kas alustada auditist?
Alati on parem siis kui on olemas plaan. Ressursiauditi läbiviimiseks tuleb kokku panna pädev auditi meeskond, kes koostab ülevaate ettevõtte olemasolevast ressursikasutusest. Tehakse sisend ja väljundvoogude analüüs ning leitakse tegurid, mis mõjustavad ressursside tarbimist sh viiakse läbi ka energiaaudit. Koostatavas aruandes pakutakse välja ning järjestatakse võimalikud ressursisäästu projektid ning hinnatakse nende teostatavust.
Pärast auditi koostamist ning säästuprojektide väljavalimist on ettevõtetel võimalik taotleda investeeringutoetust. Auditi aruanne on investeeringutaotluse kohustuslik lisa.
Käesoleva aasta augustis avanesidki järjekordsed taotlusvoorud väike ja suurprojektide investeeringute toetamiseks ning täna on kõigile headele ressursisäästu kaasatoovatele investeeringutele antud võimalus saada toetust. Muidugi olgu öeldud, et hea on projekt siis kui ta tõstab ettevõtte ressursitootlikust, on innovaatiline ning toob kaasa piisava ressursikasutuse paranemise ja kuluefektiivsuse. Taotlusvoorud on avatud kuni 2019 aasta juuni lõpuni.
Mille poolest erinevad kaks investeeringute toetusvooru?
Kahte vooru eristab nii maksimaalne toetuse suurus kui ka metoodiline alusalgoritm. Väikeprojektid vooru tulemisel on toetuse ülempiiriks 200 000 eurot ning sellest suurema toetuse soovi korral tuleb vormistada juba suurprojekt, kus toetuse ülempiir on 2 miljonit. Suurtaotlusvoorus on oluline teostada kõik arvutused toodanguühiku suhtes, kuid väikeprojektide voorus on lähenemine lihtsam, kuid seda enam tuleb tähelepanu suunata tuleviku stsenaariumite ennustamisele.
Mõlemas voorus on oluline meeles pidada, et toetust antakse innovaatilisteks energia- ja ressursitõhususe investeeringuteks ning tootmisprotsessi ümber kujundamisega seotud järgnevateks tegevusteks:
1) ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;
seadmete soetamine ja/või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu;
2) seadmete soetamine oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendavad primaarse ja suurendavad teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis;
3) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused tootmisprotsessis, mis tagavad ressursisäästu;
4) keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemide rakendamine ja registreerimine, mis tõstavad ressursitõhusust;
Tihti küsitakse, et millised on toetusprotsendid?
Toetuse suurust reguleerivad Euroopa Liidu riigiabi reeglid. Lõplik toetusmäär sõltub ettevõtja suurusest ning projekti tegevustest, kuid kindlasti ei saa toetust rohkem kui 50% kogukuludest.
Mida veel peab teadma projekti elluviimisel?
Projekti elluviimine ei erine kuigivõrd ettevõtte tavapärastest projektidest. Oluline on meeles pidada, et kõik toetusega rahastatavad hanked tuleb avalikustada riigihangete registris. See on üks vahend, et tagada ka väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete võimalused omi tooteid-teenuseid pakkuda.
Mis saab pärast projekti elluviimist?
Pärast projekti elluviimist tuleb tegeleda projektijärgse aruandlusega ehk seireplaani esitamisega, mis koostatakse ressursisäästu saavutamise hindamiseks. Aruandluskohustuse hõlpsamaks muutmisele tuleb mõelda juba auditi tegemisel ning koos audiitoriga leida kõige optimaalsemad seireplaani lahendused sh seire automatiseerimise võimalused. Hästi läbimõeldud seireplaan tagab selle, et ettevõtja koormus aruandlusele on tulevikus minimaalne.
Lõpetuseks natuke statistikat
Nagu alguses öeldud, siis programm käivitus aastal 2016. Tänaseks on toetust saanud 75 ressursiauditit summas 420 000 eurot. Taotlusvoor on jätkuvalt avatud.
Investeeringutoetuste esimene taotlusvoor lõppes käesoleva aasta märtsis ning sellest voorust sai toetuse 27 tööstusettevõtet kokku ligi 24 miljonit eurot. Esimese vooru puidutööstussektori kokkuvõttena võib välja tuua, et toetust saanud 17 puidutöötlemisega tegelevat ettevõtet investeerivad oma projektidesse kokku 50,8 miljonit eurot, milles sisaldub investeeringutoetus 16,5 miljonit eurot. Projektide tulemusena hoitakse 17 aasta jooksul toodanguühiku suhtes kokku 1,95 miljonit m3 puitu.
Uued investeeringutoetuste taotlusvoorud on avatud alates augustist ning voorud on lahti eelarve täitumiseni või siis sulguvad juuni lõpus 2019. aastal. Suurprojektide vooru eelarve on 35 miljonit eurot ning väikeprojektide tarbeks on eraldatud 10 miljonit eurot.
Soovin kõigile uusi ideid ning kasutage võimalust teha avalike vahendite toel suuremad sammud parema ressursitõhususe poole. Huvi korral võtke ühendust audiitorite ja nõustajatega.
