Kasutusluba kiirendab majamüüki

2020. aastast peavad kõik üle 20 m2 suurused hooned olema korrektselt ehitisregistrisse kantud. Paljudel on see töö tegemata – teadmatusest või tahtlikult. Küll aga on ehitusluba äärmiselt vajalik nii omavalitsuse, kindlustuse kui ka panga vaatevinklist.

„90ndate alguses ei olnud sugugi ebatavaline, et autosid müüdi dokumentideta, tänapäeval on see aga ennekuulmatu,” selgitab üks Projektibüroo omanikest Andero Mardo. „15 aasta pärast vaadatakse samamoodi tagasi tänapäevale, et kuidas osteti maja kasutusloata.”

Põhjusi, miks kasutusluba on oluline, on mitmeid

Kasutusluba annab kindluse, et hoone ja selle konstruktsioonid on korras ning ohutud kasutada. See on oluline mõistagi koduomanikule, kes peaks uut kinnisvara ostes pöörama suurt tähelepanu kasutusloa olemasolule, sest selle puudumine võib tekitada hiljem ebameeldivusi nii pangas kui ka kindlustusega.

Näiteks on Projektibürool olnud kliendiks üsnagi uue, 2015. aastal ehitatud hoone elanikud, kelle probleem seisnes selles, et maja arendaja ei teinud kasutusluba ning nüüd ei ole korteriomanikel võimalik kortereid müüa, sest pangad seda ei finantseeri. Kui hoonel puudub kasutusluba, ei saa ka pank olla kindel, millises seisukorras vara vastu laenu antakse ja seetõttu võib laen jääda saamata.

Kui kinnisvaral puudub kasutusluba, võivad õnnetuse korral tekkida ebameeldivused ka kindlustusega. Kui hoonega juhtub õnnetus ja sellel puudub kasutusluba, võib kindlustusettevõte suure tõenäosusega keelduda kulude kompenseerimisest. Seda seetõttu, et kasutusloata hoone on seadustamata ja pole täpselt teada, kas õnnetus juhtus, sest hoone ei vasta nõuetele või oli põhjus muus.

Eriti ohtlikud on tuleõnnetused, sest kasutusloa taotlemise üks osa on elektriaudit, mis kontrollib, kas elektrisüsteem vastab nõuetele. Sellised probleemid on sagedased. Mardo toob välja hiljutise juhtumi, kus Harku vallas asuv 2012. aastal ehitatud maja süttis põlema. Tuli küll kustutati ja kahjustada sai ainult fassaad, ent kuna kasutusluba puudus, keeldus kindlustus hoone kahjusid korvamast ning kahju tuli omanikel endil kinni maksta ning maja taas üles ehitada.

Korrektne ja kiire asjaajamine

Nendel põhjustel on paljud inimesed võtnud eesmärgiks dokumendid korda ajada. Seda enam, et kui dokumendid pole 2020. aastaks korda aetud, võivad kohalikud omavalitsused hooletuid koduomanikke trahvida kuni 10 000 euro ulatuses.

Küll aga ei ole kasutusloa saamine sugugi nii lihtne ning eeldab omajagu aega ja teadmisi. Nimekiri dokumentidest, mida kohalik omavalitsus nõuab, on pikk ning nõuab erinevaid litsentse. Näiteks ei saa diplomeeritud inseneri tõendita teostada ehitise auditit, samuti vajavad elektritööd vastava pädevuse olemasolu.

Et dokumendid saaksid vormistatud korrektselt, on asutatud Projektibüroo, kus oma ala spetsialistid võtavad kogu asjaajamise enda kanda – koostatakse nii auditid kui ka aktid, korraldatakse kogu suhtlus päästeameti ja linnaarhitektiga, mida päästeamet nõuab.

Mõned majad on keerulisemad ning võivad vajada väiksemaid ehitustöid, kuid üldiselt saab kasutusloa kätte viie-kuue kuuga.

Loe täpsemalt Projektibüroo kodulehelt ja küsi lisa aadressilt [e-mail].