Hansson lausus, et finantskriisi tuleku tõenäosuse hindamisel on keeruline öelda, kust see võiks tulla, sest me ei tea, kuidas asjad kulmineeruvad ning kuidas tegurite koosmõju tulemusena üldpilt moodustub. Samas oleme me Hanssoni hinnangul praegu palju paremas seisus ning ka võimalikeks tagasilöökideks palju paremini valmis, kui kümne aasta taguse finantskriisi ajal.

Eesti majanduse edasiste arenguväljavaadete kohta tõdes Hansson, et suuri karisid pole silmapiiril, aga meid seni tugevalt toetanud pärituul hakkab vaibuma. „Potentsiaali majanduskasvuks on vähem, aga 3% majanduskasv on ka edaspidi jätkusuutlik,“ lausus Hansson.

Vabatahtlik tööjõu liikumine, lahkumine omal soovil ehk kaadrivoolavus on suurenenud: igas kvartalis lahkub umbes 7% töötajatest. Tööjõuturul on suurimad võitjad kaubandus, ehitus ja töötlev töötus. Kõige rohkem on töötajaid kaotanud haridus, kirjeldas Eesti Panga president.

Pikemas perspektiivis on Hanssoni sõnul teenuste hõive kasvanud ja kasvamas osakaal. Ta tõdes, et lühiajaline liikumine töötlevasse tööstusesse on vastuolus pikema perspektiiviga. Tööstuses tööjõukulude osakaal Hanssoni sõnul muutunud väga kõrgeks.

Hõive on suur ja palgafondi osakaal Euroopa kontekstis juba väga kõrge. Aga kas see on probleem või võimalus, peavad Hanssoni sõnul ettevõtjad ise vaatama. "See võib olla mõlemat moodi,“ leidis Eesti Panga president.