ÄRILEHE ANALÜÜS | Viis suurt muutust teises pensionisambas
Riik muudab fondi haldustasude langust suuremaks ja sügavamaks, tekitab edukustasu fondivalitsejale, lubab fondide raha paigutada uutesse kohtadesse ja laseb rohkem riski võtta. Lisaks hakkavad pensionifondid laenu andma.
Fonditasud muutuvad
Seni sai luua loodava pensionifondi haldustasuga maksimaalselt 2%, siis edaspidi nii kallist uut fondi fondivalitseja enam teha ei saa. Maksimumhaldustasu uutele fondidele on 1,2%.
Kui varem olenes fondide haldustasu vähendamine fondide kasvust (nii raha sissevoolu kui fondi rahapaigutuste väärtuste muutuse tõttu), siis põhimõte jäi samaks. Varem pidi iga pensionifondide valitseja fondide mahu kasvamisel iga täiendava 100 miljoni euro võrra vähenema haldustasu 10%, siis nüüd 15% ehk senisest rohkem. Fondi maht fikseeritakse tasumuutuseks aasta teisel tööpäeval ja see jõustub 1. veebruarist. See tähendab, et fondide haldustasud kukuvad järsemalt ja sügavamale, mis on vesi rahakogujate veskile.
Varem oli piir kuhu sai fondide haldustasud kukkuda 0,5% lähedale, siis uue seaduseelnõu kohaselt saavad tasud kukkuda 0,4 protsendi juurde. Muidugi pole fondivalitsejal keelatud teha fonde veel madalama haldustasuga. Niinimetatud indeksifondid ja mõned konservatiivsed pensionifondid on sellest soodsamad ehk kõiki pensionifonde see muudatus ei puuduta.
Fondivalitseja hakkab saama eduka investeerimise korral fondist edukustasu
Täiesti uus asi on aga fondist fondivalitsejale makstav edukustasu. Kui fondi tootlus ületab sotsiaalmaksu laekumise aastakasvu, siis fondi tootluse seda ületavalt osalt saab pensionifondi valitseja 20% kasvust endale. Võetaval edukustasul on maksimaalne piir – edukustasu koos haldustasuga ei tohi ületada 2%. Seni kehtis loogika, et mida suurem on fond, seda rohkem raha teenib fondivalitseja.
Sotsiaalmaksu laekumine sõltub palgakasvust ja tööhõive muutumisest. Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla arvas, et eks pikemas perspektiivis see tulevane sotsiaalmaksu aastakasv peaks olema sarnane majanduse nominaalkasvuga. Arvestades potentsiaalseks pikaajaliseks majanduskasvuks 2,5-3,5% ja inflatsiooniks umbes 2%, tähendaks see kirvemeetodil umbes 4,5-5,5% sotsiaalmaksu aastakasvu.
Seni on aastatel 2011-2016 jäänud sotsiaalmaksu aastalaekumise kasv 6-8% piiresse, mullu oli 8,3 protsenti, kuid näiteks aastal 2010 vähenes see 6,1%.
Fondide riskitasemed muutuvad
Tasude kõrval on puudutab teine oluline muudatus fondide riskitaset. Praegune saavad II sambasse panustajad valida fonde aktsiaosakaalu maksimaalse taseme järgi 0%, 25%, 50% ja 75%. Siin on oodata suuremat varieeruvust.
Nimelt lubatakse senised 0% aktsiariskiga fondidel võtta edaspidi kuni 10% aktsiariski. Kui varem sai maksimaalselt võtta aktsiariski kuni 75%, siis nüüd tõuseb lubatud aktsiarisk 100%ni. Praktikas võib see kaasa tuua uute 100% aktsiariskiga fondide loomise, aga ka praeguste madalama riskige fondide muutmise suurema riskiga fondideks.
See on tohutult suur muudatus, mis tähendab, et inimesed peavad hoolega jälgima, et nende fond vastab muudatuste järel nende senisele riskitaluvusele, kuna fondide tingimused võivad muutuda. Keegi ei keela fondivalitsejal säilitada 0% aktsiariskiga fonde, kuid seda ei pea tegema.
Kui fondivalitsejad muudavad fonditingimusi, siis võtab olemasolevate fondide tingimuste muutmise registreerimine ja teavitamine nii kaua, et need hakkaks kehtima ehk kusagil tuleva aasta keskpaiga paiku. Kui aga fondivalitsejad teevad nullist uued fondid, peaks asjaajamine käima kiiremini ja uued fondid võiksid tegutsema hakata juba esimeses kvartalis.
Fondide rahapaigutused
Kolmas muudatuste plokk puudutab fondide rahapaigutusi. Fondid tohivad ühte emitenti ehk väärtpaberite väljalaskja paberitesse panna fondi mahust senisest rohkem raha. Kui seni oli piir 5%, siis nüüd kerkib see 10 protsendini. See tähendab, et fondi tootlus võib ühe ettevõtte käekäigust suureneda. Kui varem võib olla fondi varadest kuni 35% börsil mittekaubeldavates väärtpaberites, siis edaspidi võib sellistes instrumentides olla kuni pool fondi varadest.
Fondid hakkavad laenu andma
Täiesti uus asi on see, et fondid hakkavad laene andma. See ei tähenda, et fondid hakkaks andma SMS-laene II samba osakuomanikele kui natuke raha jäi poes puudu, vaid jutt käib pigem suurte ettevõttelaenude andmisest. Seal hakkavad fondid täiesti selgelt konkureerima raha laenamisel pankadega, mis vähendab meie majanduse pangakeskset finantseerimismudelit. Kui tuleks majanduskriis ja pangad vaakuvad halbade laenude all ning piiraks laenude andmist, saavad pensionifondid täita mõneski mõttes ettevõtetete finantseerimisel pankade rolli, paisates majandusse raha.
