„Antibiootikumidega kasvatatud liha on muutnud inimesed antibiootikumidele resistentseks ja juba räägivad haiglad, kuidas mingeid bakterhaigusi pole võimalik antibiootikumidega ravida. Maailma terviseorganisatsioon on kirjeldanud seda kui üht suurimat ohtu inimeste tervisele,” kirjeldas ettevõtte Mosa Meet kommunikatsioonijuht Sarah Lucas, miks on vajalik taimset päritolu liha.

Ka rääkis ta, et tervise aspekti kõrval on taimse liha tootmine vajalik ka praktilisest küljest, sest maailmarahvastik ainult kasvab ja koos sellega ka nõudlus toidu järele. „ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kasvab üleilmne nõudlus toidu järele 2050. aastaks 70 protsenti,” sõnas Lucas.

Hamburger, mille maksumus oli 330 000 dollarit

Ühtlasi pooldavad taimset päritolu liha ka maailmavaatelistel põhjustel sellise toitumisviisi kasuks otsustanud inimesed, kes leiavad, et liha söömine põhjustab loomadele asjatuid kannatusi. Samuti hoiab taimse liha tootmine oluliselt ressursse kokku. „Oxfordi teadlaste arvutuste kohaselt läheb selle jaoks vaja 99 protsenti vähem maad, 96 protsenti vähem vett ja see vähendaks kasvuhoonegaaside emissiooni 96 protsendi võrra,” rääkis Lucas.

Hollandi päritolu ettevõte, mille heaks Lucas töötab, oli 2013. aastal esimene maailmas, mis valmistas kultuurlihast tehtud kotletiga hamburgeri. Arvatavasti oli see ka maailma kõige kallimhamburger, kuna selle maksumus oli 330 000 dollarit. Pihvi, mis hamburgeri vahel oli, arendati kolm kuud. Mosa Meeti soov on aga viia tootmiskulud niivõrd alla, et 2020. aastaks maksaks sama hamburger vaid 11 dollarit.

Kuna hinnang 2013. aastal valmistatud pihvile oli, et see on oma maitselt ja tekstuurilt „üsna lähedane lihale”, kuid pole nii mahlakas, on Mosa Meet panustanud palju arendustegevust, et parandada selle valgu- ja rasvasisaldust. Lucase sõnul saavad nad sellega turule minna alles siis, kui nende kultuurliha maitseb täpselt nagu liha. Nii loodab ettevõte, et saab 2021. aastal alustada väikeses mahus tootmisega.

Enne seda tuleb saada heakskiit Euroopa toiduohutusametilt ning tarbijatelt – et nad üldse oleks huvitatud loomse liha taimse liha vastu vahetamisest. Lucase sõnul näitab aga Suurbritannias tehtud uuring, et 68 protsenti tarbijatest on huvitatud toote proovimisest. Samas on olnud tagasilöök USAs, kus traditsioonilised lihatootjad on nõudnud, et liha definitsiooni kitsendataks ja seal oleks selgelt välja toodud, et see peab olema loomset päritolu.

Tarbijad Eestis on valmis

Kultuurliha arendamisega seotud idufirmadesse on oma raha panustanud nii Bill Gates, sir Richard Branson kui ka mitmed Hiina investorid. Lucase sõnul tegeleb kultuurliha arendamisega 26 ettevõtet. Peamine hirm, mida inimestel sellisel viisil toodetud liha tekitab, on kasvuhormoonid, mida selle arendamisel kasutatakse. Nimelt kardetakse, et see võib tekitada vähki.

Vahetult enne Lucase etteastet arutlesid ka kolm Eestis tegutsevat teenindusettevõtet – Olerex, Rimi ja Vapiano – ühtlasi ka selle üle, millal jõuavad taimse liha tooted nende lettidele. Rimi ostujuht Margus Amor oli seda meelt, et see on aja küsimus. „Kui rääkida konkreetselt taimsest lihast, siis nii USA kui Euroopa suurimates jaekettides on taimse liha tooted olnud juba mõnda aega müügil, näidates head kasvu," põhjendas ta.

Ta tõi välja, et näiteks USAs kasvas taimse liha müük eelmisel aastal 24 protsenti. „Taimset liha ostavad ka need inimesed, kes ei ole põhimõttelised taimetoitlased – kogemus näitab, et kui toode maitseb hästi ning on tervislik, siis leiab see tarbija ostukorvis ning taldrikul oma kindla koha,“ sõnas Amor.

Soomlaste vöner otsib Eestis teed

Kuigi sojatooted on Eestis juba pikalt müügil olnud, hakkavad selle alternatiivid alles nüüd jõulisemalt Eesti turule jõudma. Üks neist on Soomes 2017. aasta algusest kiiresti populaarsust koguma hakanud vöner ehk nisukebab. Nisuvalgust valmistatud ja kõrge, 32-protsendilise valgusisaldusega toode on aastaga jõudnud Soomes 130 restorani ja 420 poodi. Nüüd proovitakse jalg ukse vahele saada ka Eesti turul ja see on juba õnnestunud läbi restoranide.

„F-hoonesse läksime sel nädalal, nad teevad eelrooga sellega. Opera Pizza teeb veganpitsat, Tartus Ossu Burger teeb igasuguseid asju – vrappe, Caesari salatit ja paneb hamburgeri vahele,” kirjeldas toodet Eestis turustava OÜ Herbfoods tegevjuht Eve Arm. Messilt võtsid tema sõnul toote proovimiseks kaasa ka sellel osalenud Olerexi ja Vapiano esindajad.

„Meie eesmärk ei ole varustada ainult veganeid. Meie eesmärk on need inimesed, kes mõtlevad tervislikkuse peale – et ma ei peaks nii palju liha sööma, aga mulle meeldib liha maitse. Või siis need, kes leiavad, et loomade kasvatamine on keskkonnale palju kahjulikum kui taimetoit,” rääkis Arm. Kuigi tootja ise on Türgi päritolu soomlane Siva Parlar ja ka põhiturg on Soome, valmib toode ise ühes tehases Saksamaal.

„Kuidas ta selle peale tuli, et vönerit teha? Neil on pitsaäri, kus neil on pitsasid, pastasid ja muud sellist, ja neil on igast asjast vegan versioon ka. Pitsal aga ei olnud mingit mõistlikku vegan kebabi ja siis ta hakkas leiutama. Ja nii see sündis. Kõigepealt oli see tema enda restos, aga siis hakkasid ka teised küsima,” kirjeldas Arm. Tema sõnul tahab Parlar nüüd tootmise Saksamaalt tagasi Põhjamaadesse tuua ja laual on variant ka Eestisse see tuua.

Taimset liha võimalik arendada ka Eestis

Kuigi vöner on juba tootearendamise protsessiga nii kaugele jõudnud, et toode on turul, siis iseenesest on Eestis olemas ka asutus, mis on võimeline aitama ka ükskõik millisel Eesti ettevõtjal mõnda taimset lihatoodet arendada. Selleks on Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS (TFTAK), mille eesmärgiks on uudsete toidu- ja biotehnoloogiate ning toodete väljatöötamine ja kasutuselevõtmine.

„Vajadus taimedest arendatud toodete järele kasvab. Me tunnetame, et turg on valmis järjest mitmekesisemateks toodeteks,” rääkis toiduinnovatsiooni messil esinenud TFTAKi taimseid tooteid arendava töögrupi juht Mari-Liis Tammik. Ta tõdes küll, et nende toodete arendamine võib võtta aega, kuid see ongi koht, kus ettevõtted saavad teadusasutuste abi kasutada.

„Ma usun, et kindlasti on vajalik suurem koostöö ettevõtete ja teadusarendus asutuste vahel,” sõnas Tammik. Tema sõnul ei kasuta Eesti ettevõtted piisavalt ära teadmisi ja võimekust, mis TFTAK-is on, kuid nende ainulaadsus seisnebki selles, et nad on ainukesed Eestis, kes saavad aidata sellist liiki toote arendamisel. „Me müüme retsepte, et ettevõtted saaks siis tooteid tootma hakata,” lausus ta.