Diplomaate, kellest sõltub Eesti majandusedu, napib olulistes äripiirkondades
"Meenub aeg, kui töötasin Tallinna Sadamas ja Hiina suunal oli välisministeeriumist väga suur abi. Oli konkreetseid kõnesid, mis nad võtsid meie mõistes väga suurtele ettevõtetele ja kus me ise poleks löögile saanud," rääkis Karin Kiviste, kes täna töötab Eesti Arhitektuurikeskuse äri- ja partnerlussuhete juhina.
Tänases töökohas on Kiviste majandusdiplomaatidelt abi saanud erinevates riikides. "Moskvas korraldasime koos välisministeeriumiga seminari. Nad aitasid sinna inimesi kutsuda, pressi kohale saanud. Neil on nendes riikides ettevõtjate jaoks toetav võrgustik," kirjeldas ta. Kiviste sõnul on tema kogemus näidanud, et nii mõnigi kord käivad diplomaadid ka oma isiklikud kontaktid selleks välja.
"Nemad on meie esimesed abilised kõikides tegevustes. Kui kohtumisi hakatakse ette valmistama, siis kontaktidega. Ka annavad nad alati ülevaate ka olukorrast riigis ja riigi spetsiifikast," lisas sadakonda Eesti eksportööri koondava ICC Eesti ehk Rahvusvahelise Kaubanduskoja Eesti haru projektijuht Jelena Rootamm Valter.
ICC Eesti, kuhu kuuluvad siinsed suuremad Eesti tööstusettevõtted - nagu näiteks ABB, tolliagentuur, Elke, Harju Elekter, Kodumaja, Salvest, Tallinna Soojus, Viking, Värska, VGK Oil -, korraldab oma liikmetele tihti ärivisiite riikidesse, mille vastu ettevõtjad huvi tunnevad.
Praegugi on ettevalmistamisel visiidi Aserbaidžaani ja Austraaliasse. "Tavaliselt on 20, 30, 40 inimest. See sõltub sellest, milline riik on. Suund on minna riikidesse, kuhu ärimees omal käel ei lähe," rääkis Rootamm-Valter.
Lähis-Ida, Aafrika ja Kagu-Aasia nõrgalt kaetud
"Nortal on ennekõike puutunud kokku Eesti välisteenistusega tervikuna, mitte niivõrd majandusdiplomaatidega, sest selles regioonis, kus me oleme viimasel ajal olnud aktiivsed – ehk Lähis-Ida ja Aafrika –, seal Eestil majandusdiplomaate ei ole," rääkis Eesti suurimas IT-ettevõttes välisklientide nõustamise eest vastutav Rein Lang.
Küll aga on ettevõttele toeks olnud välismajanduse ja arengukoostöö asekantsleri Väino Reinarti visiidid piirkonda. "Need on olnud väga-väga viljakad ja väga-väga vajalikud – ja mitte sellepärast, et ilma selleta Nortal hakkama ei saaks, aga kui on tegemist valitsuse kui kliendiga, siis riik ütleb oma partnerile teisel pool lauda, et jah, Eestil on niisugused lahendused, Eestil on niisugused firmad ja tegemist ei ole mingi soolapuhumisega," kirjeldas Lang.
Ta tõdeb, et Eesti ettevõtetele võiks majandusdiplomaatidest veel rohkem abi olla, kui seda ressurssi oleks välisteenistusel rohkem. "Aga teda napib ja seoses sellega tulemused ei ole nii head, kui võiksid olla," märkis Lang. Näiteks Aafrikas on ainult üks esindus, mis asub Egiptuses ja kust kaetakse lisaks ka suur osa Araabiamaadest. "Aafrika igal juhul on tulevikuturg," on Nortali esindaja veendunud.
Ka võiks tema hinnangul olla Hiina paremini kaetud. "Täna Jaapan ja Korea kaetakse Tokyost mõlemad, Lõuna-Korea võiks kindlasti olla omaette esindus. Malaisia, Indoneesia – need on kõik tohutu suured riigid," loetles Lang. Kõigil nendel turgudel on tema sõnul ka ressurssi maksta Eesti ettevõtetele nende toodete ja teenuste eest.
"Eriti oluline on see niisugustel turgudel, kus tehakse suunatud hankeid," rääkis Lang. Ta on seda meelt, et lisaks julgeolekueesmärkidele peaks Eesti välispoliitika eesmärgiks olema ka Eesti firmade aitamine, et nad saaks kasulikke lepinguid, mille tulemusel kasvaks ka Eesti SKP.
Langi arvamust jagab ka logistikalahendusi pakkuva IT-ettevõtte GoSwift tegevjuht Hannes Plinte, kes on Eesti majandusdiplomaatidega võrdlemisi palju kokku puutunud. "Neid võiks rohkem olla. Kahjuks nendes riikides, kus me käime, [Eestil] majandusdiplomaati ei ole," sõnas temagi.
Plinte põhjendas, et nende ettevõtte spetsiifika jaoks on vajalikud transpordikoridorid, kus on piiripunktid, kus on probleeme järjekordadega ja mida nemad saavad lahendada. "Schengenis – kus on meie saatkonna põhiliselt –, neid probleeme väga palju ei ole. Seetõttu meie sihtturud on Balkan, Türgi ja mõned Aafrika riigid," kirjeldas ta.
Aitavad jala ukse vahele saada
Praegu Soomes, Eestis, Leedus ja Venemaal tegutsev ettevõte sai ka tänatoimivatel turgudel diplomaatidest abi. Ka on majandusdiplomaatidest ja aukonsulitest olnud abi teistesse riikidesse missioonide korraldamisel. "Diplomaat avab ikkagi kõrgel tasemel uksed. Näiteks olen ma käinud Bulgaarias koos Eesti kõrgetasemelise diplomaadiga ja saanud aseministri jutule," lausus Plinte.
Sama meelt on ka Dateli rahvusvaheliste operatsioonide juht Carl Pucci. "Kuna meie kliendid on valitsusasutused, siis meie jaoks on oluline, et me saaksime koostööpartnereid saatkonda vastuvõtule kutsuda, mistõttu on hea, kui välisministeerium saab sellega aidata," kirjeldas ta.
Pucci sõnul olid nad esimene Eesti ettevõte, kes Eesti saatkonnas Washingtonis 2012. aastal pidulikku õhtusööki võõrustas. USAs aitasid Eesti diplomaadid Datelil jala ukse vahele saada ka Valges Majas, kus ettevõttel on praegu käimas mitmeaastane projekt. "Kui vaja, suudavad nad mägesid sinu heaks paigast liigutada," lausus Pucci.
Lõppeva nädala teisipäeval välisministeeriumis toimunud majandusdiplomaatide ja ettevõtjate kohtumisel tundis Dateli esindaja huvi kontaktide vastu Kanadas, Suurbritannias, Portugalis, Hispaanias ja Poolas. "Me oleme teinud turuanalüüsi, kuhu oma uue tootega minna," põhjendas Pucci.
Arhitektuurikeskuse äri- ja partnerlussuhete juht Karin Kiviste soovitab Eesti ettevõtjatel julgemalt majandusdiplomaatide abi kasutada ja saada üle tõrkest, et tegemist on ametnikega. "Nad suudavad päris hästi kaasa mõelda ja on nende teemadega kursis. Kui ka ei ole, siis viivad end teemadega kurssi," lausus ta.
ICC Eesti projektijuht Jelena Rootamm-Valter lisas, et teda on alati üllatanud, kui suure sisulise töö suudavad Eesti majandusdiplomaadid ära teha. "Alati imestan, kuidas nad jõuavad ja kuidas neist lugu peetakse neis riikides," sõnas ta.
Eestil on erinevates esindustes üle maailma kokku üle 40 diplomaadi, kes vastutavad äridiplomaatia arendamise eest. Majandusdiplomaadid on olemas kõikides kahepoolsetes esindustes, lisaks ka Brüssel, ÜRO esinduses ja Genfis. Peagi asuvad ametisse majandusdiplomaadid ka Bakuus ja Budapestis. Nendes riikides, kus Eestil saatkondi pole, täidavad sageli äridiplomaatiga seotud ülesandeid aukonsuleid.
