MTA peadirektori Valdur Laidi sõnul aitab maksuhalduri ja pankade koostöö suunata inimeste tähelepanu sellele, kas nende tööjõumaksud on tasutud. „Eriti oluline on see värskelt tööturule suunduvate ja lähiaastatel laenu soovivate noorte puhul, kes praegu ümbrikupalgale "jah" öeldes hiljem pangalt laenu küsides eitava vastuse võivad saada,“ selgitas Laid.

„Rahulolematus ümbrikupalgaga ei ole olnud varem kunagi nii kõrge, ometigi ei ole ümbrikupalga vastuvõtjate osakaal vähenenud. Kui laenu andmisel võetakse arvesse ka ametlikku palka, siis aitab see kindlasti vähendada ka ümbrikupalka tervikuna,“ lisas Laid.

„Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seadusest ning vastutustundliku laenamise põhimõtetest on pankadel kohustus kontrollida kliendi esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,“ selgitas Eesti pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu. „Pangad võtavad arvesse erinevaid andmeid kliendi krediidivõimekuse hindamisel. Ka täna on võimalik laenutaotlejal esitada MTA poolt väljastatud tõend oma sissetulekute kohta, kuid see ei ole automatiseeritud. MTA-ga andmepäringu automatiseerimine annab pankadele võimaluse lihtsamalt kontrollida kliendi esitatud teavet oma sissetuleku kohta ja vähendada pangakonto väljavõtete esitamise vajadust kliendile.“

Maksuandmete esitamine pangale on kavas muuta osaks laenulepingu esitamise protsessist, kus inimene ise annab nõusoleku oma maksuandmete kasutamiseks laenuotsuse tegemisel. Täpne tehniline lahendus on valmimas, esimesed pangad võimaldavad maksuandmeid sel viisil saata alates 2019. aastast.