Ekspert paneb paika: kas talvel kasutada naast- või lamellrehve? Millal peaks talverehvid alla panema, et esimene lumi ei üllataks?
Kas mustrit on piisavalt? Kas naast või lamell? Kas paremad rehvid ette või taha? Millal talverehvid alla panna? Küsimusi, millele üks autokasutaja enne talvehooaga vastused peaks saama, on õige palju - Toyota ekspert Lauri Ert annab nõu.
Naast või lamell?
Eesti autojuhi igavese küsimuse vastus on tegelikult lihtne. Tuleb mõelda, kus sa peamiselt sõidad ja pidada meeles, et autot juhib ikkagi inimene. Naastrehv on mõeldud äärmuslikesse oludesse, näiteks vesisel jääl on nad asendamatud. Tänapäeval on lamellitehnoloogia arenenud nii kaugele, et tavalisse Eesti talve ei ole kindlasti naastrehve vaja.
Teine põhjus on keskkonnahoid. Naast tekitab meeletult teetolmu, mille me hingame sisse. Kui ristmikul on rööpad ja pärast lume sulamist tänava ääres pikad tolmuvaalud, mida tuul üles keerutab, on selge, kust see mustus tuli. Just naastrehvid on üks peamisi põhjusi, miks linnas rööpad tekivad. Kiirendamisel võib elektroonika öelda, et on libe, kuid samal ajal keerutab naast asfaldist viimaseid tükke välja. Kui igapäevane teekond siiski viib keerulistesse tingimustesse, võiks kasutada naastrehvi.
Lamellid pane alla pigem varem kui hiljem
Eestis kestab talverehvi hooaeg oktoobrist märtsini, vähemalt. Talverehvide, st lamellide allapanekuga ei maksa oodata päevani, mil tuleb maha esimene laiem lumi ja kõigi vahetuspunktide järjekorrad ulatuvad hoobilt ülejärgmisse nädalasse. Kui ööpäevane keskmine temperatuur ei ületa 7 plusskraadi, on mõistlik lamellid alla panna. Harilikult juhtub see oktoobri esimeses pooles. Kevadel aga ei maksaks talverataste vahetamisega kiirustada, sest öökülmad ja lumesajud pole viimastel aastatel ka volbripäeval mingid haruldused.
Heas korras rehv on äärmiselt oluline ka linnas
Õnnelikud on need, kes saavad oma talverattaga sõita puhtal lumel, sest see on ideaalkeskkond, millesse talverehvid mõeldud. Nii linnades kui maanteedel pritsitakse asfalti jää ja lume tõrjumiseks kemikaalidega, millega kokkupuutumist rehvitootja kindlasti arvestanud ei ole. Lisaks mustri kiiremale kulumisele, kõvastub ka rehvisegu sellistes tingimustes kiiremini, mis muudab selle jäigemaks ja seega vähem efektiivseks ning halvemal juhul lausa ohtlikuks.
Parimate omadustega on uus rehv
Rehvi turvise välimised 3 millimeetrit teevad kõige rohkem tööd. Pärast selle kulumist rehvi haarduvus ja teised omadused langevad märgatavalt ning iseäranis annab see tunda rasketes ilmastikuoludes. Nii tuleks kindlasti silmas pidada, et pidamine, pidurdusteekond ja teised omadused halvenevad koos rehvi kulumisega, mida võimendavad halvad olud.
Linnatänavatel kahandab rehvide võimekust kõikvõimalik sodi
Kui sul on kuskilt meelde jäänud, et su auto pidurdusteekond nt kiirusel 50 km/h on uute rehvidega 25 m, siis päriselus talvistel linnatänavatel on see kindlasti oluliselt rohkem. Lumetõrje kemikaalid, rehvijäägid, naastudega üles kraabitud teekate, värvikübemed ja igasugu muud sodi on meie tänavatel tohutult ning see kokteil vähendab rehvide võimekust oluliselt.
