Teadlastel on idee kuidas kulutada hiigelsumma kliima soojenemise vastaseks võitluseks
Selleks peaks maailm igal aastal investeerima taastuvenergiasse 2,4 triljonit dollarit ja nii aastani 2035. See teeks 16 aasta peale 38,4 triljonit dollarit. Kuskohast see raha peaks tulema, seda teadlased ei ütle.
Teadlaste hinnangul peaks söest elektri tootmise lõpetama aastaks 2050, et aeglustada kiireimat kliimamuutust alates viimasest jääajast. Kliima soojenemine sulatab mägedes jääd ja muudab tormid jõhkramaks. Atmosfäär on ligi üks kraad soojem kui oli tööstusrevolutsiooni alguses. Mida rohkem põleteada fossiilseid kütuseid, seda kiiremini tõuseb temperatuur. Praeguse tempo jätkudes tõuseb õhutemperatuur aastaks 2100 kolme kraadi võrra. Kolm kraadi õhutemperatuuri soojenemist oleks topelt võrreldes 2015. aastal Pariisi kliimaleppes kokku lepituga, millele kirjutasid alla ligi 200 riiki.
„Juba praegu näeme ühe kraadise globaalse soojenemise mõju ekstreemsema ilma, tõusva meretaseme ja Arktika jää sulamise näol,“ ütles üks analüüsi koostanud teadlastest, Panmao Zhai, kirjutab Bloomberg.
2015. aastal lepiti Pariisis kokku senisest kliima kahe kraadisest soojenemise piiramisest ambitsioonikamas 1,5 kraadise piirang.
Teadlased jõudsid järelduseni, et võrreldes 2010. aasta tasemega tuleb 2030. aastaks kärpida CO2 emissioone 45 protsendi võrra. 2050. aastaks peab CO2 emiteerimine jõudma 2010. aasta tasemele.
See vajab kogu ühiskonnas pretsedendituid muutuseid, kuid eriti peaks sellese panustama energeetika. Jõuti järelduseni, et muutused on rasked ja kallid, kuid pole võimatud.
Aastas 2,4 triljoni dollari investeerimine igaaastaselt aastani 2035 tähendaks Bloomberg NEFi hinnangul mulluse taastuvenergiasse üleilmse 333,5 miljardi dollarilise investeerimisega ligi seitsmekordset kasvu.
2050. aastaks peaks taastuvenergia osa üleilmses elektritootmises olema 70-85 protsenti. Söest (ja põlevkivist) elektritootmise osa peaks kukkuma 2 protsendini või veel väiksemaks.
Samuti pakutakse välja CO2 saaste kogumise ja ladustamise tehnoloogia kasutust. Maagaasi osa võib säilitada 2050. aastaks kaheksa protsendi juures kui kogutakse ja ladustatakse kogu tekkinud saaste.
See tähendab energeetikas hiiglamuutust, kuna praegu annab toodetud elektrist süsi (ja põlevkivi) 37 protsenti ja maagaas 24 protsenti, selgub IEA andmetest. Taastuenergia osa oli elektritootmises 24 protsenti, tuumaenergia 11 protsenti ja nafta neli protsenti.
IPCC ettepanekud on jõulisemad IEA omadest. Pariisis asuva institutsiooni visiooni kohaselt võiks söe (ja põlevkivi) osa üleilmses elektritootmises olla kuus protsenti ja maagaasil 16 protsenti aastaks 2040 kui minna edasi 2 kraadise kliimasoojenemise plaaniga.
„Söel pole kliimastabiilses maailmas kohta,“ ütles Norra Storebrandi varahalduse juhatuse esimees Jan Erik Saugestad. „Me peame kutsuma üles kõiki investoreid lõpetama tegelemise söega seotud ettevõtetega.“
Samuti nähakse riski täiendavates investeeringutes maagaasi põletavatesse elektrijaamadesse, kuna raha peaks panema hoopis taastuvenergiasse.
„Suur osa praegustest gaasielektrijaamadest tuleb varakult lõpetada ning ehituses või planeerimisfaasis olevad tuleb kohe ära jätta, sest nad ei sobi 1,5 kraadisesse tuleviku,“ ütles loodusvarade kaitsenõukogu energiafinantseerimise juht Han Chen.
