Rahandusminister Tallinna Sadama IPO raha jooksvast kulutamisest: jooksvate tulude reservfondi suunamine pärsiks majanduskasvu
Jooksvate tulude kaudu reservi suurendamine tähendaks rahavoo ülejäägist täiendavat raha äravõtmist majandusest, mis pärsiks liigselt majanduskasvu, tõdes rahandusminister Toomas Tõniste riigikogus arupärimisele vastates.
Tõnistele esitati arupärimine seoses Tallinna Sadama erakorraliselt suure- 105 miljoni eurose dividendimaksega ning IPOst saadud raha reservfondi mitte suunamisega. Arupärimises märgitakse, et 105 miljoni euro suurusest dividendimaksest 48 miljonit eurot on tavapärane dividend, 57 miljonit eurot aga põhiliselt iPOst saadud raha. Valitsus otsustas erakorraliselt saadud tulu 57 miljonit eurot suunata mitte stabiliseerimisreservi, ehk riigi tuleviku vajadusteks ja riigi tuleviku riskide maandamiseks, vaid likviidsusreservi.
Likviidsusreservi suunamise otsus tähendab, et see IPO raha kavatsetakse korraga ära kulutada juba selle saamise, ehk 2018. aastal,“ seisab arupärimises.
Stabiliseerimisreservile sarnanevaid reserve on Tõniste sõnul Euroopas lisaks Eestile vaid Norral, kes on vahendid kogunud naftatuludest. „Ulatuslikud sellised reservid on reeglina vaid Lähis-Ida naftariikidel,“ lausus Tõniste. Võimalike riskide maandamiseks, sealhulgas kriisiga toimetuleku puhuks on seeläbi eelkõige likviidsusreserv, millele on seatud ka miinimumtase, lausus Tõniste.
Rahandusminister lausus, et tänasel negatiivsete intresside ajastul on olukord selline, et mida suurem on reserv, seda suuremad on meil ka kulud. „Kindlasti on see inflatsioon, mis seda ostujõudu seal sööb,“ rääkis Tõniste, kinnitades, et tänane stabiliseerimisreservi tase on piisav.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd täpsustas, et 31. august seisuga on likviidsusreservi ning stabiliseerimisreservi maht kokku 1,240 miljardit eurot. Klientide raha ehk haigekassa, töötukassa, avalik-õiguslikud, kes on raha paigutanud riigikassasse, on hoiule andnud 1,340 miljardit eurot. „Kui näiteks kliendid teoreetiliselt tahaksid oma raha välja võtta, siis tuleb välja maksta kogu likviidsusreserv pluss stabiliseerimisreserv ja veel 100 miljonit eurot jääb puudu. Öelge, kus teie selles väites on loogika, et meil on reserve piisavalt? Ega meie riigi riskid ei ole seotud ainult tööturu ja haigekassa valdkonnaga, on ju palju muid riske, mida on ka vaja katta. Millest te neid katate kriisi ajal,“ küsis Sõerd.
Tõniste kinnitusel ei ole muretsemiseks põhjust, tuues näiteks ka reitinguagentuuri Fitch järjekordse riigireitingu parandamise teate. „ See näitab seda, et Eesti on võimalike riskide maandamisega hästi hakkama saanud. Kui me vaatame reserve, siis tuleb teiselt poolt vaadata ka laene ja põhimõtteliselt tähtis on see netovara seis. Ja meil on alati võimalus, kui me tahame võtta laenu, aga pigem täna tasub rahavooge juhtida mõistlikult kontsernikonto põhimõttest lähtuvalt, et kui meil on võimalik neid vahendeid kasutada, siis pole mõtet maksta selle eest intressi ja kasutada selleks laenu,“ rääkis Tõniste.
