Erakapitalifond investorina - sõber või vaenlane?
Erakapitalifondide aktiivsus on olnud kohaliku majanduse kütuseks juba aastaid. Jah, jätkuvalt on peamiseks kapitali allikaks Eesti ettevõtete jaoks pangalaen, kuid teatud olukordades ei ole laenuraha kasutamine õigustatud või võimalik. Kiiresti kasvavad ettevõtted vajavad aeg-ajalt omakapitali hoopis edasise arengu rahastamiseks ja seda vajadust täidab väga hästi erakapitalifond. Tõsi on, et oma fonde Eestis palju ei ole ning Euroopast tulnud uued initsiatiivid, mille raames loodud struktuurid suunavad kapitali kohalikule turule (eelkõige läbi Baltic Innovation Fond'i), fokuseerivad peamiselt varajases kasvufaasis olevatele ja globaalse potentsiaaliga nn „uue majanduse" ettevõtetele. Eesti suurimad erakapitali kaasosalusega tehingud on toimunud välismaa fondide kaasabil. Nii näiteks on Taxify viimase rahasüsti taga strateegilise investorina DiDi Chuxing ja riskikapitalistina Daimler AG konsortsium. Samuti on Modern Times Group MTG toonud Eestisse suure rahvusvahelise erakapitalisti Providence Equity Partners. Samas on üle 20 aasta Baltikumis tegutsev erakapitaliettevõtte Baltcap olnud oma tegutsemisajaloo jooksul partneriks paljudele ettevõtetele, nagu A. Le Coq, Microlink, Ecometal ja e-kooli arendaja Koolitööde.
Erakapitaliinvestori loogika on lihtne. Ta paigutab raha ettevõtetesse, kus näeb head arengupotentsiaali ehk tema eesmärgiks on oma raha kasvatamine. Jooksvalt ta raha välja ei võta, vaid panustab ettevõtte hilisema müügi peale, oodates õiget hetke 5-7 aastat. Lisaks rahasummale, mille ta käib välja osaluse soetamiseks, kas olemasolevate või uute emiteeritud aktsiate/osade vormis, panustab ta ka ettevõtte edasisse kasvu - toetades orgaanilist arenemist (uued investeeringud, äri laiendamine) kui ka turu konsolideerimist. Erakapitali investor on valmis andma täiendavat raha uute arengute jaoks, aga ta aitab kaasa ka professionaalse nõuga. Tihtipeale on fondid fokuseeritud konkreetsetele segmentidele ja nt fond, millel portfellis on juba osalusi finantsasutustes, on tõenäolisem ostja järjekordsele pangale kui tootmisettevõttele.
Investori kaasamine võib toimuda osaliselt kui 100% müügi vormis. On fonde, mis eelistavad väljaoste ehk tahavad saavutada kontrolli ettevõtete üle. Nad peamiselt huvituvad stabiilsetest ettevõtetest, kes saavad oma positsiooni kasvatada järk-järgult või läbi ülevõtmiste. Sellised fondid osalevad ettevõtete juhtimisel vähemalt strateegia tasemel ning nendega tuleb kooskõlastada kõik suuremad ja tavalisest äritegevusest kõrvale jäävad tehingud. Tihti tuuakse sisse väliseksperte, kes toetavad ettevõtte arengut strateegilise know-how'ga ehk tehakse kõik kontrollitud väärtuse kasvatamise tagamiseks.
On ka fonde, kes suunavad ettevõttesse uut raha. Sellised fondid taluvad paremini riske ja otsivad stabiilsuse asemel suuremat kasvuambitsiooni ja seda ülevõtmiste, uutele turgudele laienemise ja tootearenduse kaudu. Nad on veelgi enam orienteeritud kasvule ja valmis võtma vähemusosaluse positsioone. Selliste fondide puhul on osavõtt juhtimises väiksem, aga samamoodi rakenduvad teatud kontrollimehhanismid kokkulepitud strateegia ja väärtuse kasvu realiseerimiseks.
Mis väärtust loovad erakapitali fondid?
Fokuseerides kasvule, aitavad erakapitali fondid viia äri uutesse kõrgustesse. Seda läbi rahasüsti, strateegia arendamise ja ekspertide kaasamise.
Ja miks mitte?
Erakapitali fond on omakapitali investor ehk temast saab sõltuvalt tehingu struktuurist, kas ettevõtte ainu- või kaasomanik. Kui ettevõtja otsustab kaasata erakapitali fondi oma arenguplaanide elluviimisesse, siis peab ta olema valmis tuleviku kasvu jagama investoriga. Omakapitali investorina tekib fondil paratamatult seos ettevõtte juhtimisega, mis nõuab läbipaistvust ja toimivaid protseduure oluliste tehingute kooskõlastamiseks.
Kas on edulugusid Eesti ettevõtete kogemustest erakapitali investoritega?
Viimase 10 aasta jooksul on Mergermarket'i andmetel erakapitalifondid investeerinud Eesti ettevõtetesse üle 40 korra. Kaasates 2010. aastal Poola erakapitalifondi Enterprise Investors, suutis IT ettevõte Nortal kasvatada käivet 15 miljoni euro pealt 44 miljoni euro peale ja laiendada äri mitmesse riiki enne fondi osaluse väljaostmist. Kui Baltikumi suurim riskikapitalifondide valitseja Baltcap investeeris 2010. aastal Magnetic MRO'sse, oli ettevõtte väärtuseks 25 miljonit eurot. 2018. aastaks oli see number kasvanud 43 miljoni euro peale ja selline kasv on erakapitalifondide puhul pigem tagasihoidlik. Mitu erakapitali finantseerimise ringi läbi teinud Starman kasvatas väärtust 41 miljoni euro pealt 2007. aastal 151 miljoni euro peale 2016. aastal, mil omanikuks sai strateegiline investor Elisa. Erakapitali fondide toel on kütust arenguks saanud ka sellised Eesti staarid nagu Zeroturnaround, Starman ja Taxify. Tehingud lähevad aina suuremaks ning riskikapitali investoreid on nii meie regioonist kui ka kaugemalt. Küsimus on, kes on järgmine?
