Rail Balticu Eesti territooriumile jääv trass läheb viiendiku võrra kallimaks
Vastavalt eelprojekti poolt täpsustatud eelarvele ning lähtudes täna kehtivast eeldusest, et püsib Euroopa Liidu 85-protsendiline kaasrahastus, prognoositakse projekti Eesti osa omafinantseeringuks kokku 318 miljonit eurot. Seejuures on praeguseks sõlmitud Euroopa Ühendamise Rahastu rahastuslepete alusel projekti elluviimiseks Eestis juba eraldatud kokku 228 miljonit eurot, sh 188 miljonit Euroopa Liidu toetus ja 40 miljonit eurot Eesti omapanus.
Ülimahuka Rail Balticu projekti investeeringuvajadus täpsustub selle erinevates etappides - eskiisprojekti, eelprojekti, põhiprojekti ja seejärel tööprojekti etapis. Mahukate taristuprojektide puhul on maksumuse selginemine ja muutus etappide jooksul tavapärane.
Eelprojekt on varasemast suurema detailsusastmega ning võimaldab sisuliselt alustada ehitushangetega. Eelprojekti on kogutud info viimase viie aasta jooksul avalikelt aruteludelt, see arvestab kohalike omavalitsuste vajadustega ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise ettepanekutega. Eelprojektis on fikseeritud raudteetrassi detailne asukoht ja tehnilised lahendused, seega on Rail Balticu koridor ning lahendus Eestis paigas.
Võrreldes seni kehtinud eskiislahendusega on eelprojektis kirjeldatud kõik trassikoridoril valitud lahendused ja materjalivajadus, sh senisest oluliselt täpsemalt on arvutatud mulde kõrgused ja aluspinnase parameetrid, samuti on konkretiseerunud erinevad trassilõigud, mis arvestavad senisest enam inimeste ja looduse vajadustega. Nii on omavalitsuste soovidele vastates arvestatud täiendavate teede ehitamise vajadusega – lisatud on juurdepääsuteid, võimalusel välditakse teekatkestusi ja uuendatakse teekatteid. Kohalikest vajadustest on lähtutud ka sildade ja tunnelite arvu suurendamise puhul. Keskkonnamõjud on varasemast täpsemalt hinnatud ning planeeritud on vastavad leevendusmeetmed.
„Eelprojekt annab meile senisest märkimisväärselt suurema detailsusega pildi, kuidas erinevad kohtobjektid, trassilõigud ja keskkonnaalased meetmed päriselt rakenduvad. See omakorda lisab lahendustele kindlust. Eelprojektis on väga palju lähtutud just kohalikest soovidest ja vajadustest, valides nii loodus- kui inimkeskkonnale kõige sobilikumad lahendused,“ ütles Rail Balticu projekti Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare. Samas on projekti täpsustumisega tekkinud ka mitmed võimalikud kokkuhoiukohad.
Kaunissaare sõnul tuleb edaspidise töö käigus mõningaid muudatusi veel ka tulevikus. „Konkreetsete tehniliste lahendustena saab kaaluda näiteks raudtee mulde alandamist, raudtee kõrval asuva hooldustee üldkasutatavaks muutmist, standardikohaste raudtee ehitusmaterjalide täpsustamist, Ülemiste terminali ning Muuga multimodaalse terminali mahtude vähendamist või etapiviisilist väljaehitamist, aga ka tarakatkestuste kasutamist ökoduktide asemel kohtades, kus see on võimalik,“ selgitab Kaunissaare. Lahendused, mis aitaksid vajadusel algset ehitusmaksumust vähendada, on võimalik välja pakkuda ehitushangete aluseks oleva põhiprojekti koostamisel.
Eelprojekti tellis tehnilise järelevalve amet ja selle koostasid Reaalprojekt, Hendrikson&Ko ja UAB Kelprojektas konsortsium.
Rail Baltic on kahe rööpapaariga, 870 km pikkune Euroopa standardlaiusega 1435 mm elektrifitseeritud raudtee Tallinnast Leedu-Poola piirini. Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastasid Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe 31. jaanuaril 2017, millega sätestati raudtee rajamise tähtajad, marsruut ja peamised tehnilised detailid. Eestis realiseerib raudteeprojekti ning täidab sellega seotud administratiivseid ja tehnilisi ülesandeid Rail Baltic Estonia OÜ.
