Tipptunnil Elroniga sõitvad inimesed peavad kitsaste oludega leppima. Minister seob uute rongide soetamise valimistega
Elron enne järgmise aasta valimisi ilmselt rongilisa ei saa, kuigi inimesed on sunnitud nädalalõppudel ja tipptunnil sõitma puupüsti täis rongis. Ministeeriumi fookus on seni olnud raudtee kvaliteedi parandamisel ja populariseerimisel, uute rongide hankimise seob minister Kadri Simson valimislubadustega.
„Uute rongide soetamisvajadus on Keskerakonna tulevases valimisplatvormis. Peame silmas viie vaguniga ekspressronge, mille maksumus on ühiku kohta kõrgem, kui oli 2014. aastal teenistust alustanud 20 diiselrongil," sõnas majandus- ja taristuminister Kadri Simson.
Neljapäeval kirjutas Delfi Kasulik, et Elroni reisijad peavad tipptundidel ja nädalalõppudel rahvarohkuse tõttu arvestama kitsaste oludega. Rongifirmal aga pole häid lahendusi olukorra parandamiseks pakkuda, sest riiklikku otsust rongide juurdehankimiseks pole, kuigi reisijate arv on aasta-aastalt kasvanud.
Raudtee nõuab kapitali
„Silmas tuleb pidada veel, et varem soetatud diiselrongide kapitalirendi tagasimaksed kestavad 2034. aastani mahus 10 miljonit eurot aastas. Samuti tähendab uute rongide ja liinimahu suurenemine automaatselt Elroni dotatsioonivajaduse kasvu," rääkis Simson.
Ministri sõnul lisas valitsus tänavusse eelarvesse Elronile dotatsiooniks 9 miljonit eurot enam kui aasta varem, mis läks suurenenud raudtee kasutustasu katmiseks.
„Käesoleval aastal on Elroni reisijate numbrid ning ka piletitulu jätkanud kasvamist ja rongiliiklus on üha populaarsem. Seega läheks antud investeering ja lisadotatsioon õigesse kohta, aidates veelgi populariseerida ühistransporti ja säästvat liikumist," arvas Simson.
Eesmärk on kiirus
Rongiliikluse kiiruste suurendamist pidas valitsus silmas tehes strateegiliste investeeringute kava. „Nimelt oleme eraldanud vahendeid nii Tapa-Narva kui ka Tallinn-Tartu vahelise liini lõikude rekonstrueerimiseks, mis aitab kiirust kasvatada," rääkis Simson.
Näiteks Tartu suunal renoveeritakse Simsoni sõnul Emajõe raudteesild, mille renoveerimata jätmine tooks kaasa ohutuskaalutlustel liikluskiiruse piiramise. „Samuti rekonstrueeritakse trassil 2020. aastal Tabivere-Kärkna jaamavahe ja Tabivere peatee. Antud investeeringu teostamise järgselt on võimalik täiendavalt ca 10 kilomeetril raudteel tõsta reisirongide sõidukiirused kiiruseni 135 km/h," rääkis Simson arengutest.
Veel on ministri sõnul tulemas 48 km ulatuses raudteetöid Tapa-Narva lõigul, mis aitab samuti kasvatada sõidukiiruse teatud lõikudel kiiruseni 135km/h.
